SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Seitse liiva, liivakest

Kuupäev:

Tekst ja fotod: AARE BAUMER

Loodusfilmi materjali üles võtta on huvitav: kunagi ei tea, mis tegelikult ees ootab ja mida õnnestub jäädvustada. Suvi, hele liiv, päikeses sädelev meri ja rannad täis laulvat liiva seavad piirid, mida võtta või mida jätta. 2025. aasta kevadeks peab film valmis olema! Või vähemalt nii ma loodan.

Treimani

Treimani lugu algab katkuaja ja kolme kaluriga. Nüüdsel päeval käib elu ja liiklus kaugemalt, mööda Pärnu–Riia otseteed. Kui oled juba Treimanis, siis pane auto puhkama ja astu sadakond meetrit ranna poole. Veel parem, kui jõuad mere äärde õhtupoolikul. Päike loojub, kalad hüppavad päikeseteel, üksikud puhkajad piiluvad uniselt ja konnad krooksuvad luite taga lodus. Hommikul pühi uni silmist ja vaata, kuidas pääsud jahivad putukaid. Keskpäeval on paras aeg supelda, meri on madal ja väikesed laineharjad vahused. Kolmandal päeval hakkab aeglane elutempo sulle omaseks saama. Liivamustrites kõndimine muutub üha tähtsamaks ja kaalub üles kõik muud maailma tööd ja tegemised. Hea, kui mõne päevaga saab võtted tehtud. Veel parem on aga siia tagasi tulla, kaameraga või ilma.

Harilaid

Harilaiu märk on viltune majakas. Ja kui märk on olemas, siis tullakse kaksi, sõpradega või koguni bussitäie ekskursioonirahvaga. Pikale sirgele kruusateele minnakse plätude, sandaalide või botastega. Mõnikord harva näeb kellegi jalas isegi matkasaapaid. Akuga jalgratas on muidugi kõige parem, kui tahad kiirelt kohale saada.

Märk, see viltuvajunud majakas, on eemal meres, kostavad hüüded. Tõepoolest, tugevalt kaldus majakat ei näe just iga päev. Liival mängivad lapsed, hoolsad vanemad söödavad neile  krõpse ja arutlevad selle üle, kas poolsaare tipu viimastel meetritel on mobiililevi või ei ole.

Aga fenomen on siinsamas, meie jalge all. Krudisev liiv, kiuksuv peeneteraline liiv.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Maaülikooli teadlased lugesid kokku Eesti raudkärblased

Eesti maaülikooli teadlaste uuringus tehti kindlaks, et Eestis on...

HARAKALE HAIGUS | „Uus aasta tuleb pliivaba“

Tekst: KEN KALLING Nõnda kuulutas Õhtuleht 1999. aasta detsembris. Uudis...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kuidas jõuavad linnud oma talvituskohta ja kevadel tagasi?

Oktoobri teisel laupäeval tähistame maailma rändlindude päeva.