TEHNOKRAAT | Mereplast paneb tehnoloogia arengu proovile

Kuupäev:

TEKST: Ülar Allas FOTOD: Ocean Cleanupi meediapank

Hinnanguliselt hõljub ookeanides ligi 150 miljonit tonni plastijäätmeid. Selleks et tõrjuda plastireostust ja taastada mere ökosüsteemide seisundit, on algatud mitu tehnoloogilist projekti. Tuntuim neist on Ocean Cleanup.

Aastas toodetakse 400 miljonit tonni plasti, mis on ligikaudu võrdne kogu inimkonna kaaluga. Umbes kaks miljonit tonni plasti uhutakse igal aastal vihma ja tuulega jõgedesse, mis kannavad selle edasi ookeanidesse. Enamik plastijääke pärineb keskmise sissetulekuga riikidest, kus plasti kasutatakse järjest rohkem, kuid puuduvad korralikult toimivad jäätmekäitlussüsteemid. Palju plastitükke pärineb ka kalalaevadelt. Enim leidub mereprügis kalapüügivõrke, sigaretikonisid, toidupakendeid ja plastpudeleid. Suuremad plastitükid lagunevad päikese, lainetuse ja muude tegurite mõjul aegamööda mikroplastiks, mida on veest väga keeruline eemaldada. Praeguse tendentsi jätkudes leiduks 2050. aastal maailmameres kaalu poolest rohkem plasti kui kalu. Plastijäätmete tõttu hukkub aastas üle miljoni merelooma ja -linnu.

Ookeani sattunud plastijäätmed kuhjuvad hoovuste mõjul nn prügisaarteks. Suuremaid prügisaari on viis: kaks Atlandi ja Vaikses ookeanis ning üks India ookeanis. Neist kõige saastunum ja kõige paremini uuritud on kurikuulus Suur Prügilaik, mis paikneb Vaikse ookeani põhjaosas Hawaii ja California vahel. Selle prügisaare pindala ulatub 1,6 miljoni ruutkilomeetrini, olles seega kolm korda suurem kui Prantsusmaa. Suures Prügilaigus ulpiva plasti kaalu hinnatakse 100 000 tonnile.

2013. aastal algatas 18-aastane hollandlane Boyan Slat ookeanide puhastamise projekti Ocean Cleanup. Soov olukorda parandada oli tal tekkinud paar aastat varem Kreekas, kui ta sukeldudes nägi vees rohkem kilekotte kui kalu. Entusiastlik noormees püstitas eesmärgi kõrvaldada 2040. aastaks 90% ookeanides hõljuvast plastist. Tema esimene siht oli puhastada Suur Prügilaik. Õhinast hoolimata kulges projekt aeglaselt. Esimesed aastad kulusid peamiselt selle peale, et mõista probleemi ulatust.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Enigma kolmanda vooru auhinna võitis Kuldar Traks

Kolmanda vooru ülesanded ei olnud väga rasked. Otsitavate kujundite...

BIOLOOGIAFILOSOOFIA | Evolutsiooniteooria ja inimloomus

Tekst: EDIT TALPSEPP Võidukäiku teinud evolutsiooniteooriat on püütud sageli rakendada...

Mereleitsakud kimbutavad Läänemere habrast elustikku

Tekst: MARILIIS KÕUTS 2024. aasta maikuu lõi temperatuurirekordeid ja jäi...

SÜNDMUSTE HORISONT | Kas astronoomilised mõõtmised nõuavad uut seletust tumeenergia kohta?

Tekst: ANDI HEKTOR, KRISTJAN KANNIKE Füüsikud, täpsemalt kosmoloogid, on viimastel...