Eestis kasvab kümneid tähelepanuväärsete mõõtmetega hariliku tamme isendeid. Mõni on eriti võimas tüve jämeduse poolest. Ainuüksi üle kuuemeetrise ümbermõõduga tammesid on teada üle kümne. Tammeaasta puhul on paslik üle vaadata, kus kasvavad meie kõige suurema rinnasümbermõõduga tammed.
Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE
Kes on kõrgeim? Kes vanim?
Eesti kõrgeimate tammede kandidaatideks on pakutud eri puuisendeid. Kõige sagedamini on Vikipeedias ja mujal nimetatud tamme, kes kasvab Pärnumaal Audru mõisa pargis. Selle tamme kõrguseks on märgitud 36,5 meetrit. Aga teabe algallikad on väga ebamäärased. Viidatakse muinsuskaitseameti kultuurimälestiste veebiregistrile [1]. Kuid sealt ei ole võimalik teada saada, kes, millal ja mis tüüpi kõrgusmõõtjaga on puud mõõtnud. Muudest allikatest ei ole ma selle puu kohta leidnud mingeid andmeid. Olen teavet ka kohapeal otsimas käinud, kuid tulemusteta.
Seepärast eelistan Eesti kõrgeimaks tammeks pidada Valgamaal Sangaste pargis kasvavat puud. Seal käisime puud mõõtmas ja kirjeldamas 2006. aastal. Toona sai ehitusinsener Tiit Aja väga täpse elektrontahhümeetri abil tamme kõrguseks 35,0 meetrit. Puud mõõdeti mitmest küljest ja arvutati kõrguste keskmine.
Eesti vanim tammepuu on Tamme-Lauri tamm. 1998. aastal puu vanust juurdekasvupuuriga mõõtnud Alar Läänelaid sai tulemuseks 680 aastat [2]. Siinjuures peab võtma arvesse, et enamik puuhiiu tüvest on tühi ja alles üksnes kolmandik tüve puidust. Säilinud osadelt loendati 165–195 aastarõngast ja kogu puu vanus tuletati selle põhjal. Ehkki Tamme-Lauri vanust teame ainult ligikaudu, võib puu eaks siiski pidada umbes seitset sajandit. Vanuse poolest järgmised Eesti eakamad tammed on puiduproovide järgi ligi neljasaja aasta vanused. Seega on nad sajandeid Tamme-Lauri tammest nooremad.
JÄMEDATE ESIKÜMME
① Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim
Kui viimati 2022. aastal selle puu rinnasümbermõõtu võtmas käisin, sain tulemuseks 8,72 m. Olen seda tamme käinud korduvalt mõõtmas ligi veerandi sajandi jooksul ja pean tunnistama, et vana puu kasvuhoog ei ole raugenud. Näiteks 2001. aastal sain tüve ümbermõõduks 8,25 m, ent 2009. aastal oli tulemus juba 8,38 m. Kokku oli tüvi kahekümne ühe aastaga tüsenenud peaaegu poole meetri võrra. Võrdluseks on huvitav tuua Gustav Vilbaste saadud andmed 1935. aastal: toona oli ümbermõõt 7,40 m [4]. Niisiis on puu tüvi ligi sajandiga muutunud üle meetri jagu jämedamaks.
Kui aga võrrelda Eesti jämedaimat tamme Baltimaade ja Euroopa kõige jämedamatega, jääb ta paraku päris tublisti alla. Baltimaade suurima tüve rinnasümbermõõduga tamm kasvab teadaolevalt Lätis. See on Kuramaal asuv Kaive tamm. Mõõtsin seda möödunud aastal ja sain tulemuseks 10,55 m. Aga kogu Euroopa jämedaim tamm asub Rootsis Kvillekenis. Selle hiiu rinnasümbermõõduks on 2023. aastal saadud 14,45 m [3].
② Pühajärve sõjatamm Valgamaal. Tunamullu sain selle puu tüve rinnasümbermõõduks 7,48 m. Kui sama puud 2009. aastal mõõtsin, oli näit palju väiksem: 7,15 m. Kuna mõõtude vahe tundus olevat liiga suur, hakkasin kahtlustama, et olin viimase mõõdu võtnud valesti. Seepärast palusin seal kandis elaval dendroloogil Urmas Rohul puu tänavu kevadel üle mõõta. Ta tegigi seda ja sai sama tulemuse kui mina.
Miks on ümbermõõt ligi tosina aastaga suurenenud tervelt 39 cm võrra? Oletatavasti on põhjuseks olnud see, et puu sai 2010. aastal kahe järjestikuse tormi tõttu tugevasti kannatada: murdus üks peaharu ja tüvesse tekkis maani ulatuv pragu. Et vältida puu täielikku lagunemist, tõmmati allesjäänud kahele peaharule ümber kinnitusvööd. Need hoiavad praegu küll tüve koos, kuid aegamööda hakkab see vist laiali vajuma. Siiski loodame, et üks Eesti võimsamaid ja rohke pärimusega puu peab veel kaua vastu.
③ Mäe-Lõhtsuu tamm Võrumaal. 2001. aastal olin puu tüve rinnasümbermõõduks saanud 7,00 m, aga 2022. aastal 7,18 m. Seega oli ümbermõõt kahekümne ühe aastaga suurenenud 18 cm võrra.
Välimuselt äratab tamm aukartust. Kuigi tüve ühes küljes on suur laudadega kinni löödud õõnsus, paistab puu seisund olevat rahuldav. Selle tamme omapära on tüvi, mis ulatub enam-vähem ühtlaselt jämedana vähemalt 15 m kõrguseni. Pakun, et teda võiks pidada Eesti kõige suurema tüvemahuga tammepuuks Eestis.
④ Mustahamba tamm Võrumaal. 2022. aastal aastal sain puu tüve rinnasümbermõõduks 7,02 m. Aastal 2001 oli see mõõt 6,63 m. Niisiis on ta selle aja jooksul jämenenud 59 cm võrra. See tähendab, et puu on heas kasvuhoos.
Põhjuseks võib olla asjaolu, et Mustahamba tamm asub väga soodsal kasvukohal: mäenõlv, kus on liikuv põhjavesi ja viljakas muld. Laiuva võraga puu näeb välja kaunis. Tore on tõdeda, et Suuretamme talu kannab pere puu eest hästi hoolt: võsa puu ümbert on eemaldatud nii kaugele, et tamm paistab maanteele kenasti ära. Talu peremehe sõnul tunneb ta rõõmu iga huvilise üle, kes maanteel liikudes auto peatab ja puud imetlema tuleb. Oleks kõik maaomanikud Eestis niisama lahked oma maal kasvavat põlispuud näitama!
⑤ Upsi tamm Viljandimaal. Tänavu maikuus sain tüve rinnasümbermõõduks 6,71 m. Esimest korda mõõtsin seda tamme 2000. aastal, kui kohalik elanik Ulvi Rosenberg oli mind sinna toonud. Tookord oli rinnasümbermõõt 6,56 m. Ligi veerandi sajandiga on tüvi muutunud 24 cm võrra jämedamaks.
Selle puu puhul on võrdlemisi keerukas otsustada, mis kõrguselt tüve ümbermõõtu võtta. Teatavasti tuleb mõõta kas 1,3 m kõrguselt maapinnast või kui tüvi altpoolt peeneneb, siis kõige peenema koha pealt. Ent siin oli 1,3 m kõrgusest veidi madalamalt võetud ümbermõõt 2 cm väiksem kui normaalkõrguse oma. Vahe oli siiski nii väike, et ei pidanud seda oluliseks.
Puu seisund on viimasel ajal ilmselgelt halvenenud. Mitu jämedat oksa on murdunud ning osa harudest mädad. Kõige ohtlikum tundub aga puu tuleviku mõttes olevat pinnase erosioon. Tamm asub jõesoodi veerel, kust vooluvesi on pinnast pidevalt minema uhtunud. Nüüdseks on suur osa tamme juurtest paljastunud; lõpuks võib puu nõlvalt alla vajuda.
Paraku on huvilistel Upsi tamme võrdlemisi keeruline leida. Puu kasvab Soomaal kõrvalises paigas ja tee, mis sinna viib, oli viimati õige viletsas seisukorras. Isegi kui oled jõudnud puu lähedusse, ei ole seda kerge märgata, sest tema ümber lokkab kõrge võsa. Nii et need, kes Upsi tamme esimest korda otsima lähevad, varugu kannatust!
⑥ Polli tamm Viljandimaal
Tänavu maikuus mõõtes oli tüve rinnasümbermõõt 6,69 m. Seega on ta enam-vähem niisama jäme kui Upsi tamm.
Esimest korda käisin Polli tamme juures 1999. aastal ja sain rinnasümbermõõduks 6,20 m. Veerandi sajandi jooksul on tüvi jämenenud 49 cm võrra. Kui seda puud esimest korda nägin, olin kindel, et kauaks teda enam ei ole: tüve sees haigutas tohutu söestunud õõnsus, kuhu täiskasvanud inimene mahtus vabalt püsti seisma, ning mitu jämedat oksa oli murdunud. Nüüd aga pidin tõdema, et tammehiiglane on kaks aastakümmet hiljem samas seisundis, aga haljendab ometi rõõmsasti edasi.
Puu asub Polli mägedes keerulises paigas. Ehkki RMK on raja lõpuossa paigutanud mõned tema juurde juhatavad viidad, on puud praegu võrdlemisi raske leida. Kuivõrd looduskaitsealune tamm kasvab riigimaal, võiks ligipääsu sinna tähistada paremini.
⑦ Kadrioru tamm Tallinnas
Teadsin, et Tallinna kõige jämedam tamm peab asuma Kadrioru pargis, kuid ei olnud selle juures kunagi varem käinud. Täpsed juhtnöörid, mismoodi puud leida, andis Tallinna botaanikaaia peadendroloog Olev Abner.
Puu kasvab Kirdetiigi juures, seal, kus pargis on säilinud üksikuid tammesid varasemast looduslikust tammikust. Tänavu maikuus mõõtsin puu tüve rinnasümbermõõduks 6,48 m. Puu haruneb 1,7 m kõrguselt neljaks, ent 1,3 m kõrguselt maapinnast ei ole tüvi veel jämenenud.
Kena 22 m kõrgune tamm on täies elujõus. Tema ligikaudne vanus on silma järgi hinnates 300–400 aastat. Võibolla võiks puu lähedale püstitada teabetahvli, mis selgitab, et tegu on Tallinna jämedaima tammega.
⑧ Koiva tamm Valgamaal. 2016. aastal mõõtsin selle Tsirgumäe küla lähedal Koiva jõe puisniidul asuva puu rinnasümbermõõduks 6,43 m. Seega on ta tüvi peaaegu niisama jäme kui Kadrioru tamme oma. Puu tervislik seisund on rahuldav, kuigi tüves haigutab kaks suurt õõnsust. Tamm paistab puisniidul juba kaugelt silma ning ilmestab toredasti maastikku.
⑨ Sassi tamm Saaremaal
Saaremaa jämedaim tamm asub Paiküla külas Sassi talu maal. 1997. aastal olin ta tüve ümbermõõduks saanud 6,15 m, aga hiljem ei ole enam puu juurde sattunud. Kuna värskemaid andmeid ei õnnestunud leida, palusin tänavu kevadel puu üle mõõta keskkonnaameti Saaremaa kontori töötajal Maarja Nõmmel. Ta tegigi seda ja sai Sassi tamme tüve rinnasümbermõõduks 6,34 m.
Puu on madal ja jändrik, võras leidub päris palju kuivanud oksi. Üldseisund on siiski rahuldav.
⑩ Sangaste lossi tamm Valgamaal. 2020. aastal mõõtsin tema tüve rinnasümbermõõduks 6,20 m. Otse lossi kõrval kasvav puu näeb välja uhke ja kaunis. Mõne pärimusloo järgi on selle kasvama pannud Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus Berg isiklikult. Seda on siiski raske uskuda, sest siis ei saaks puu olla vanem kui 150 aastat. Ent Eesti oludes ei suuda tamm selle aja jooksul nii võimsaks kasvada.
1. Audru mõisa park, Kultuurimälestiste riiklik register, 26.11.2003, register.muinas.ee/public.php?-menuID=monument&action=view&id=16604.
2. Läänelaid, Alar 1998. Kui vana on Tamme-Lauri tamm? – Eesti Loodus 49 (11/12): 484–487
3. Pedunculate Oak ‘Kvilleken’ Kvilleken in Norra Kvill, Kalmar, Sweden, www.monumentaltrees.com/en/swe/kalmar/vimmerby/945_kvilleken.
4. Tõnisson, Andres (koost) 2006. Esimene Eesti Looduskaitse seadus. Huma, Tallinn.
HENDRIK RELVE (1948) on põlispuude uurija.