Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Fotod: INGMAR MUUSIKUS
Kõigile tuntud Riia tänav Tartus: Pauluse kirik, raudteeviadukt, Oskar Lutsu majamuuseum ja selle läheduses, elava liiklussoone äärsete majade varjus üks aed – imeline aed eakate ainulaadsete viljapuudega. Kes on selle looja?
„Sordiaretaja puuviljanduses, koolimees-inspektor, Loodusuurijate Seltsi ja Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi aktiivne tegevliige,“ kirjeldab Jaan Eilart Eesti Looduse 1961. aasta avanumbris toona 75-aastaseks saanud Aleksander Kurvitsas tööpõldu. „Tema aretistest on ligi 100 tähelepanuväärse majandusliku tähtsusega.“
’Kurvitsa sibulõun’, pirn ’Kurvitsa lemmik’, ploomid ’Tartu punane’ ja ’Tartu kaunitar’, punane sõstar ’Kurvitsa 4’. Kas tulevad tuttavad ette?
Tartu maavalitsuse töötajad said Eesti vabariigi alguskümnendil krunte Riia tänava äärde. Ka maakonna koolinõunik Aleksander Kurvits sai ühe krundi. 1930. aastate keskel pookis ta oma aias Berliinist hangitud pirnisortide oksi Põltsamaalt pärit alustele ja sai mitu perspektiivsena tunduvat sorti.
Aed elas maja soojendavas varjus üle ka 1940. aasta talve erakordsed külmad. Puuviljandusteadlase Toivo Univeri hinnangul mängis seejuures suurt rolli ka aia asukoht, mikrokliima eripära. Majadega ümbritsetud asumis, kus õhutemperatuur paari kraadi võrra kõrgem, on noorte taimede võimalikud talvekahjustused väiksemad.
Tänu Jaan Eilarti sekkumisele jäi aed terviklikuks, ütleb selle haldaja, Aleksander Kurvitsa 99-aasta vanune tütar Virve Tiirmaa. Nõukogude korra aastail tekkis oht, et aed jagatakse üürnike vahel lappideks, aga kuna aed võeti 1959. aastal looduskaitse alla, õnnestus seda vältida. Koos abikaasa Udo Tiirmaa ja järeltulijatega (ka lapselaps Silver Tiirmaa on õppinud aiandust) on Virve Tiirmaa suutnud oma isa aia hoida heas korras.
Tänavu sajandivanuseks saanud Aleksander Kurvitsa katseaed Riia tänaval püsib alles, ehkki looduskaitseobjektide nimistust langes ta 2022. aastal välja. Mitu tema sortide algpuud – püramiidja võraga hoitud pirnid, vältimaks okste murdumist – läheneb samuti sajandale sünnipäevale.
Turule müügiks pole Kurvitsa aia pirne viidud, kõik on jagatud sugulastele-tuttavatele, keedetud moose ja kisselle.
Saak oleneb päris palju aastast.
„Näiteks pirni number 23 viljadel on kuiva kevadega hapu maitse,“ kõneleb Tartu aukodanik arhitekt Udo Tiirmaa. „Näis, mis ta tänavu teeb. Sordi iseloom võib muutuda.“
„Sort sünnib, kasvab, loojub,“ kõneleb Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer. „Kurvitsa sordid olid Eestis populaarsed 1960. aastatel, puukoolid paljundasid neid massiliselt ja mõnel pool on nad au sees tänase päevani.“
JUHANI PÜTTSEPP (1964) on bioloog ja kirjanik.