Eesti kultuuriloolise arhiivi fotokogu kujunemine ja kogumistöö

Kuupäev:

VILVE ASMER

Eesti kultuuriloolise arhiivi (EKLA) fotokogu sai alguse vajadusest eraldada pildid käsikirjakogudest ja luua iseseisvad nimelised kollektsioonid.

Esimesed käsikirjalised materjalid registreeriti 1929. aasta 14. juunil, kaks kuud pärast EKLA asutamist, aga fotode varasemaid ja eraldi esile toodud sissekandeid leidub 1931. aastast. Järjepidevate laekumiste tulemusena lisandus arhiividega üha enam pilte, mis korrastamisel jäeti esialgu käsikirjade juurde üksiku säilikuna, vahel ka väikese kogumina ümbrikus fondi lõppu. Selline arhiveerimisviis polnud aga jätkusuutlik. Esimene nimeline fotokogu (väljaande „Eesti avalikud tegelased“ pildid) loodi 1940. aastal. Siis oli laekumisi juba nii palju, et selguse ja kättesaadavuse huvides oli mõistlik fotod arhiivimoodustaja järgi koondada üheks koguks, need ükshaaval kirjeldada ja lisada arhiivi kohaviited.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Kuu piltide fotogramm-meetriline uurimine: mõõtes Apollo pärandit

Vladislav-Veniamin Pustõnski Viimati käis Apollo ekspeditsioon Kuul üle 50 aasta...

Kuidas Narva oma lipu sai?

Zurab Jänes Narva muuseumi kogus talletatakse sõdadevahelises Eestis 1935. aastal...

Loomsetele toitudele koidab taimne tulevik

Mati Roasto, Tõnu Püssa, Mihkel Mäesaar Tarbijate eelistused, tehnoloogiad ja...

VIKTOR MASING 100 | TEADLANE, ÕPETAJA, KOLLEEG

Tekst: ELLE ROOSALUSTE Viktor Masing oma 70. sünnipäevale pühendatud akadeemilisel...