Tekst: Sirje ja Georg Aher
Nastik võib olla katsudes soe või külm. Kõik oleneb sellest, milline on parasjagu ilm. Jahedate ilmadega on nastikud loiud ja aeglased, kuumal suvepäeval liiguvad aga väga vilkalt.
Ükskord suvel nägime teda meres oleval kivil ennast päikese käes soojendamas. Olin ilmselt piisavalt kaugel, nii et nastik ei tundnud end ohustatuna ja võttis rahulikult päikest. Ühel hetkel sukeldus ta vette, ujus pisut kivi ümber vetikate sees ringi ning naasis siis kivile, ogalik suus. Tõenäoliselt oli tal enne tarvis oma keha üles soojendada, et külmas vees kala püüda, ning süüagi oli päikesesoojal kivil mõnusam kui vees.
Nastik on madu, kuigi kõnekeeles kutsutakse teda ussiks. Madusid ja usse eristab hulk tunnuseid. Kõige lihtsam on neil vahet teha selle järgi, et madudel on silmad, selgroog ja soomused. Ussidel neid pole.
Meie madudel rästikul ja nastikul on raske talve üle elada. Nad peavad leidma kuiva uru, mis asub maa külmumispiirist allpool. Selliseid kohti on vähe, seepärast koguneb ühte urgu nastikuid ja rästikuid ning vaskusse ja teisi sisalikke, vahel ka konni. Talvituspaigas nad üksteist ei söö, kuigi muul ajal võivad maod sisalikud ja konnad nahka pista.
Madude kehatemperatuur langeb talvituspaigas nulli lähedale ning ainevahetus on väga aeglane. Kevadel, kui maa taas soojeneb, soojenevad aegamisi ka talvitujate kehad. Siis on neil piisavalt energiat, et urust lahkuda ja läheduses päikese käes ennast soojendada. Ühised huvid on selleks ajaks lõppenud ning potentsiaalsed saakloomad peavad vaatama, et madudele silma ei jää. Muidu on lõpp kiire tulema, sest loomad ei tule ainult päikeseenergiaga toime nagu taimed. Madudel, sisalikel ja konnadel on pärast talvitumist kõigil tarvis kiiresti toitu leida. Päikesepaistelise ilmaga on see lihtsam, sest siis on nende keha jälle soe ning saab nobedamalt liikuda.
Seega, kas nastik on katsudes külm või soe, oleneb hetkest, millal teda katsuda. Üldiselt võiks mao siiski katsumata jätta, sest looduskaitsealust looma ei ole arukas häirida.