2021. aasta veebruaris loodi rahvusvahelise muuseumide nõukogu (ICOM, International Council of Museums) Eesti komitee juurde keskkonnateemaline töörühm. Koos Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskusega on töörühm pannud aluse rohelise muuseumi süsteemile. Eesmärk on aidata meie muuseumidel tegutseda keskkonnasäästlikult ja olla eeskujuks muuseumis käijatele.
Roheline muuseum on keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil saab mis tahes muuseum (olenemata suurusest või valdkonnast) hinnata, kui suur on nende keskkonnamõju, ja otsida viise, kuidas seda vähendada. Hõlmatud on muuseumihoone, kogude haldus ja näituste korraldus ning kaasatakse töötajaid. Kui muuseum juhindub asjaomastest põhimõtetest, saab ta taotleda rohelise muuseumi tunnistust. Seda sertifikaati annab välja Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsioon.
Kõige esimesena sai mullu märtsis rohelise muuseumi tunnistuse Kumu. Alates tänavuse aasta maist on sertifikaat ka eesti rahva muuseumil, Tartu ülikooli loodusmuuseumil ja botaanikaaial ning Tartu ülikooli muuseumil.
Kumu on esimene Eesti muuseum, mis on saanud rohelise muuseumi sertifikaadi. Mis motiveeris seda taotlema? Mis oli kõige raskem, tülikam?
Kuna oleme üks suurimaid muuseume Eestis, on meie keskkonnamõju samuti suur. 2021. aastal muuseumi arengukava koostades võtsime sihi oma keskkonnajälge vähendada. Seega, kui tekkis võimalus rohelise muuseumi sertifikaati taotleda, tuli see otsus väga loomulikult. Rohelise muuseumi programm on toetanud meie keskkonnaeesmärkide sõnastamist ning andnud selge raamistiku, kuidas neid ellu viia.
Kõige keerulisem on saavutada kiireid tulemusi, mida paljud ootavad. Muudatuste elluviimine võtab aga oma aja või nõuab suuremat investeeringut, näiteks muutmaks muuseumihoonet ressursitõhusamaks ja nüüdisajastamaks kliimasüsteemi. Teisalt on mitmes aspektis vaja ümber hinnata meie seniseid käitumismustreid ja vaadata üle harjumuspärased standardid, mis puudutab näiteks näituste kujundust või protsesside aeglustamist ja ühe näituse lahtiolekuaja pikendamist.
Mis on muutunud muuseumihuvilise jaoks?
Külastaja märkab ilmselt seda esimesena meie näituseprogrammis. Kumu viiendal korrusel on praegu avatud läbi aegade suurim kunsti ja keskkonna suhete teemaline näitus „Kunst antropotseeni ajastul“, mis uurib, kuidas on inimtegevuse mõju kujutatud Eesti kunstiajaloos, aga ka millised on nüüdiskunsti võimalused tegeleda keskkonnakriisiga. Ühtlasi kutsub näitus publikut märkama ühe kunstinäituse keskkonnamõju eri aspekte näitusesaalis olevate lippude abil. Rohemõtte levikut toetavad samuti meie publiku- ja haridusprogrammid. Loomulikult saab publik Kumus sorteerida oma prügi ning kohvikus juua kraanivett.
Kui mõni väiksem muuseum kõhkleb, kas ühineda selle kvaliteedijuhtimissüsteemiga või mitte, siis kuidas neid julgustada?
See on paindlik programm, mida saab kohandada hoolimata muuseumihoone suurusest või töötajate arvust. Paljud Eesti muuseumitöötajad on väga keskkonnateadlikud, see süsteem teeb puust ja punaseks, millised peaksid olema muuseumi esimesed sammud oma keskkonnamõju vähendamiseks.
Karin Vicente, Eesti kunstimuuseumi keskkonnahoiu töögrupi juhataja
Mida muuseum sellest tunnustusest võidab?
Rohelise muuseumi tunnistus kinnitab, et muuseumi tegevus on mõeldud publikule ning oma toimimise asutusena läbi mõelnud, lähtub keskkonnahoiu ja üldisemalt kestlikkuse eesmärkidest. See näitab muuseumi otsust rääkida kaasa kestlikkuse teemadel ja olla ka ise oma tegudes vastutustundlik. Terviklik rohelise muuseumi süsteem on seda kõike toetav juhendmaterjal.
Mis muutub tavakülastaja jaoks?
Muuseum kutsub külastajaid kaasa mõtlema ja õpetab keskkonnahoiuga seotud teemasid. Igal muuseumil on võimalik neid seoseid luua oma valdkonnas. Tähelepanelik huviline märkab muuseumi vastutustundlikku ressursikasutust, olgu selleks näiteks keskkonnahoidlikult korraldatud üritus, taaskasutatavast materjalist näitus või kaubavalik muuseumipoes. Usun, et roheline muuseum on külastajale usaldusväärne koht.
Kas Eesti töörühmal on rohelise muuseumi süsteemi välja töötades olnud silme ees mõni kindel välismaine eeskuju?
Muuseumivaldkonnas on palju mitmesuguseid juhendeid. Ükski neist ei ole olnud konkreetselt eeskujuks. Rohelise muuseumi märgise nõuded on töötanud välja Stockholmi keskkonnainstituudi ja Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsiooni eksperdid. ICOM Eesti aitas kaasa, olles eelkõige muuseumispetsiifiliste teemade eestvedaja. Süvenemishuvilisel tasub tutvuda bürootööks sobiva rohelise kontori, turismivaldkonnas levinud rohelise võtme ning koolidele loodud rohelise kooli materjalidega (rohelisest kontorist ja Tartu loodusmaja kogemustest selle programmiga saab lugeda Eesti Looduse 2019. aasta aprillinumbrist – toim).
Millega ICOMi keskkonnateemade töörühm veel tegeleb?
Töörühma asutamisest kuni tänini on põhitähelepanu kulunud rohelise muuseumi süsteemi loomisele ja koolituste korraldamisele. Nüüd on plaan jätkata uue ringi teavitustööd, kaasata osalema rohkem muuseume, keskenduda probleemteemade arutamisele ja kogemuste jagamisele. Selle aasta mais pidasime muuseumiseminari digiteemadel; selliseid kõiki puudutavaid keskkonnahoiuga seotud teemasid leidub veelgi.
Reet Mägi, ICOM Eesti rahvuskomitee juhatuse liige ja keskkonnatöörühma eestvedaja, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse osakonna juhataja, Tartu ülikooli kestliku arengu keskuse eksperdikogu liige