Šotimaal taasasustatakse metskassi

Kuupäev:

Metskass (Felis silvestris) on Šotimaa pärismaine liik, kelle arvukus on tugevalt kahanenud. Kuni 18. sajandini leidus neid ka Inglismaal ja Walesis Foto: Michael Gäbler / Wikimedia Commons

Juunis lasti 22 vangistuses kasvatatud metskassi Cairngormsi rahvuspargis loodusesse. Šotimaa kuninglik zooloogiaühing loodab järgmise kolme aasta jooksul taasasutada kuni 60 umbes üheaastast looma.
Metskassi paljundusprogramm sai alguses 2019. aastal pärast seda, kui rahvusvaheline looduskaitseliit (IUCN) oli hinnanud Šotimaa metskassiasurkonna eluvõimetuks: alles oli umbes 30 looma, kes elasid ülimalt killustunud elupaikades ning olid ristunud kodukassiga.
Kõik taasasustatud metskassid kannavad GPS-kaelust ja nende liikumist jälgitakse hoolikalt. Vältimaks hübridiseerumist on taasasutusaladele paigutatud sadakond rajakaamerat. Kõik hulkuvad kodukassid plaanitakse kinni püüda ja vajaduse korral steriliseerida. Metskassi enda ülesanne ökosüsteemis on umbes samasugune kui rebasel: ta sööb kahepaikseid, väikenärilisi, linde, võib püüda kala ja murda tillukese hirvevasika. Meelistoit on küülikud.
Vabadusse lastud metskassid on võimelised ise endale saaki püüdma, kuid nad võivad saada hukka liikluses või hulkuvalt kassilt ohtliku nakkuse. Looduskaitsjad on harinud linnujahihuvilisi ja rääkinud neile metskassi elukommetest, kuna paljud kardavad, et metskass hävitab kanalisi.

The Guardian / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...

INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk Yoko Alender on sündinud...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...

Maailma taimeõlid

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri