Eilsest alates võõrustab Eesti maaülikool 11. madalate järvede konverentsil järveuurijaid enam kui 20 riigist. Konverentsi põhiteemaks on madalate järvede seisund muutuvas maailmas. Konverents kestab 16. juunini.
Madalad järved täidavad olulist rolli süsiniku sidumisel, aineringes ja inimkonna toiduga varustamisel. Samas on nad oma madaluse tõttu ka väga tundlikud kõikide muutuste suhtes, olgu selleks siis tormid, muutuv sademete hulk, temperatuur või reostuskoormuse tõus.
Konverentsi korraldaja, Eesti maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Priit Zingel ütles, et kliimamuutuste ja teiste looduslike muutuste mõistmiseks on vaja talletatud andmeid, mis hõlmaksid pikemaid ajavahemikke kui mõned üksikud aastad. „Võrtsjärve kohta on maaülikoolil sellised pikad andmeread olemas, näiteks Võrtsjärve fütoplanktonit on uuritud üle 100 aasta. Maaülikooli teadlaste panus maailma teadusesse on kõrgelt hinnatud, sest selline unikaalne andmestik aitab mõista järvedes toimuvaid ökoloogilisi protsesse,“ kirjeldas Zingel Eesti teadlaste panust madalate järvede uurimisse.
Tänavul põimitakse keskkonna säilimise teemad keskkonnafolklooriga. Seetõttu on kindlasti tähelepanuväärne Eesti kirjandusmuuseumi teadlase Reet Hiiemäe plenaarettekanne keskkonnafolkloorist kui kohaliku jätkusuutlikkuse tagajast. Hiiemäe puudutab küsimusi, kuidas on inimesed varasematel aegadel koos järvedega elanud ning kas on ehk vanades suhtumistes, hoiakutes ja teadmistes midagi sellist, mille kõrvale heitmine ja unustamine on olnud suur viga?
Tihedate ettekande- ja arutelupäevade kõrvale mahuvad konverentsi programmi ka ekskursioonid, mil saab külastada Võrtsjärve ja limnoloogiakeskust, Peipsi järve, Soomaad või seilata Emajõel.
11. rahvusvaheline madalate järvede konverents toimub Tartus Eesti rahva muuseumis. Konverentsi töökeel on inglise keel. Konverentsi raames toimub aga 13. juunil ka veepäev Eesti huvilistele.
Eesti maaülikool / Loodusajakiri