Loodusajakiri 2016-12-29
Avaldatud: 29. detsember 2016

Logistikaettevõtja Karli Lambot analüüsib, miks Rail Balticut pole praegu kavandatud kujul arukas ehitada. Ajakirja Eesti detsembrinumbris on lausa kaks artiklit Rail Balticu teema: peale Karli Lamboti kirjutise Praeguse Rail Balticu majanduslikud riskid on arutult suured veel ka Tartu ülikooli geograafi Arvo Järveti lugu Millist raudteed vajab Eesti?

Loodusajakiri 2016-12-22
Avaldatud: 22. detsember 2016

Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk tutvustab ajakirja detsembrinumbrit, aga annab ka teada, et toimetus on valinud Tiit Kändleri oma aasta autoriks. Ajakirja kaaneteema on seekord Rail Baltic ja selle probleemid, ent juttu tuleb ka järgmise aasta orhideest muguljuurest, aasta liblikast sini-paelöölasest ja aasta puust viirpuust.

Loodusajakiri 2016-12-15
Avaldatud: 15. detsember 2016

Tartu Ülikooli neuroloogiaprofessor Pille Taba selgitab kuidas Tartu teadlased püüavad metkatinooni nime kandvat kodus valmistatud narkootikumi süstivaid narkomaane uurides jõuda jälile piinarikka haiguse Parkinsoni tõve tekkemehhanismile. Professor Taba on 2016. aasta viimasesse Horisonti kirjutanud artikli Psühhostimulandid ja aju.

Loodusajakiri 2016-12-08
Avaldatud: 8. detsember 2016

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt annab teada, et järgmisel aastal hakkab Horisondi ilmumist toetama haridus- ja teadusministeerium ning teeb põgusa ülevaate ajakirja tänavuse viimase numbri mõnest olulisemast artiklist.

Loodusajakiri 2016-12-01
Avaldatud: 1. detsember 2016

Tartu Ülikooli zooloogiaosakonna vanemteadur Vallo Tilgar jätkab juttu kahe nn virgtasaine dopamiini ja serotoniiniga seotud geenide eri vormide mõjust inimese ja lindude käitumisele ning räägib ka sellest kuidas neid uuringuid on tehtud. Sellest kõigest on Tilgar kirjutanud novembrikuu Eesti Looduse kaaneartikli Geenid ja käitumine: mida näitavad inimese ja lindude uuringud?

Loodusajakiri 2016-11-24
Avaldatud: 24. november 2016

Tartu ülikooli zooloogiaosakonna vanemteadur Vallo Tilgar räägib kahe nn virgatsaine, dopamiini ja serotoniiniga seotud geenide eri vormide mõjust inimese ja lindude käitumisele. Sellest on Tilgar kirjutanud novembrikuu Eesti Looduse kaaneartikli Geenid ja käitumine: mida näitavad inimese ja lindude uuringud?

Loodusajakiri 2016-11-17
Avaldatud: 17. november 2016

Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš tutvustab ajakirja novembrinumbri paari olulisemat artiklit ning räägib geenidest ja käitumisest, autistlikest inimestest ja lugude jutustamisest ning kartulimardikatest ja nende toidust. Samuti tuleb juttu Eesti Looduse iga numbri lõpus olevast rubriigist Nõel heinakuhjas kus lugeja saab vastata kümnele küsimusele mis koostatud sama ajakirjanumbri artiklite põhjal ja võita auhinna.

Loodusajakiri 2016-11-10
Avaldatud: 10. november 2016

TÜ usuteaduskonna doktorant Andreas Johandi räägib Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi külaskäigust Eesti NSVsse 1972. aasta sügisel. Andreas Johandi on ise sündinud 11 aastat pärast šahhi visiiti, aga tema isal ja vanaemal on sellest sündmusest ka isiklikke mälestusi. Samal teemal on Johandi kirjutanud artikli Horisondi seni viimasesse numbrisse.

Loodusajakiri 2016-11-03
Avaldatud: 3. november 2016

Eesti Maaülikooli dotsent Taimi Paal räägib kaunviljadest. Samal teemal on ta kirjutanud ajakirja Horisont kaaneartikli, sest ÜRO toitlusorganisatsioon FAO on nimetanud tänavuse aasta kaunviljade aastaks.

Loodusajakiri 2016-10-27
Avaldatud: 27. oktoober 2016

Toimetaja Katre Palo annab väikese ülevaate Eesti Looduse oktoobrinumbrist ning räägib ajakirja koostööst ETV saatega Osoon: lugejamängust, kus vastuse leiab sama kuu Eesti Looduse numbrist.

Loodusajakiri 2016-10-20
Avaldatud: 20. oktoober 2016

Räägime suurejoonelisest projektist Flight of the Swans (Luikede lend) mille siht on juhtida tähelepanu väikeluige Kirde-Euroopa asurkonna allakäigule. Vapper inglanna, looduskaitsja Sacha Dench lendab tiibvarjuga läbi kogu väikeluikede rändetee Põhja-Venemaa tundrast Inglismaale, kokku7500 km, teeb teel hulga peatusi ja kohtub inimestega. Läinud nädalal Tartus toimunud luikede päevale Sacha paraku veel ei jõudnud, küll olid aga kohal tema kolleegid Julia Newth ja Eileen Rees, kellega tegime väikesed intervjuud.

Loodusajakiri 2016-10-13
Avaldatud: 13. oktoober 2016

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja sügisnumbri olulisemaid artikleid. Juttu tuleb Käärti enda intervjuust füüsiku ja tunnustatud teaduse populariseerija Andi Hektoriga, järjekordsest artiklist aju ja mõtlemise sarjas, inimeste eluea pikendamise võimalustest ja muust.

Loodusajakiri 2016-09-29
Avaldatud: 29. september 2016

Mahe Eesti ehk Organic Estonia idee eestvedaja Krista Kulderknup selgitab miks on Eestile maheriigi kuvand oluline. Baas maheriigiks muutuda on Eestil ülisoodne – näiteks ongi ametlikult mahedaks kuulutatud kogu RMK hallatav riigimets.

Loodusajakiri 2016-09-22
Avaldatud: 22. september 2016

Eesti Maaülikooli dotsent entomoloog Kaljo Voolma räägib aasia sikust – uhke välimusega suurest putukast kes paraku võib osutuda meie pargi- ja metsapuudele suureks ohuks. Juttu tuleb sellest kus on selle lehtpuuapla kahjuri kodu ja kuidas inimene on oma rumaluses aidanud tal võõrsil ohtlikuks muutuda. Voolma on samal teemal kirjutanud huvitava ja õpetliku loo septembrikuu Eesti Loodusesse.

Loodusajakiri 2016-09-15
Avaldatud: 15. september 2016

Alates septembrist ilmub ajakiri Eesti Loodus senisest kümmekond päeva varem: mitte enam kuu keskel, vaid kuu esimestel päevadel. Peatoimetaja Toomas Kukk selgitab miks selline muudatus ette võeti ning tutvustab põgusalt ajakirja peateemat: veekogude ääres karjatamist. Juttu tuleb ka parajasti käivast Eesti Looduse fotovõistlusest.

Loodusajakiri 2016-09-08
Avaldatud: 8. september 2016

Saates räägib Eesti kirjandusmuuseumi Eesti uuringute tippkeskuse vanemteadur ja Eesti huumori uurija Liisi Laineste. Juttu tuleb viimastel aastakümnetel huumori vallas aset leidnud muutustest, näiteks naljade globaliseerumisest ja kandumisest internetti. Liisi Laineste on kirjutanud Horisondi suvenumbrisse artikli Naljandist YouTubeini. Viimane aastasada eesti etnilises ja poliitilises huumoris.

Loodusajakiri 2016-09-01
Avaldatud: 1. september 2016

Saates räägib Eestimaa Looduse Fondi märgalade projekti juht Marko Kohv kellel on olnud tähtis roll selles, et augustikuine Eesti Loodus on soode erinumber, samuti on ta kirjutanud selle ajakirjanumbri autoriveeru ja tööjuhendi kuidas soos matkata.

Loodusajakiri 2016-08-25
Avaldatud: 25. august 2016

Jätkame juttu Zika-viirusest terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsariga kes räägib seekord esmajoones sellest kas viirusest haaratud riikides käinud eurooplased võivad nakkuse kodumaale kaasa tuua. Kutsar on Zika-viirusest kirjutanud ka artikli ajakirja Horisont suvenumbrisse.

Loodusajakiri 2016-08-18
Avaldatud: 18. august 2016

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar räägib Zika-viirusest, selle päritolust ja ohtlikkusest, viirust levitavatest sääskedest ja nende tõjumisest, tööst vaktsiinide kallal jne. Kutsar on samal teemal kirjutanud artikli ajakirja Horisont suvenumbrisse.

Loodusajakiri 2016-08-11
Avaldatud: 11. august 2016

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt räägib ajakirja suvenumbri mõnest artiklist. Jutu tuleb Zika viirusest mis on eriti aktuaalne seoses Rio de Janeiro olümpiamängudega, äikesest, välgust ja ilmaennustustest, vesiniku tootmise võimalustest, eestlase huumoritaju muutustest läbi aegade, Peeter I jalanumbrist ja mõnel muulgi teemal.

Loodusajakiri 2016-08-04
Avaldatud: 4. august 2016

Loodusajakirjal on valminud mobiilirakendus millega saab lähemalt tundma õppida Eesti kojaga maismaatigusid keda on kokku 71. Google Play veebipoest tasuta allalaetavat ja Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis töötavat rakendust Eesti Looduse teoaabits tutvustavad ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt ja Tartu Keskkonnahariduse Keskuse koordinaator malakoloog Annelie Ehlvest.

Loodusajakiri 2016-07-28
Avaldatud: 28. juuli 2016

Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsioonijuht Eva-Liisa Rohula ning loodusmuuseumi harrastusteaduse nõunik Veljo Runnel räägivad Tartu loodusfestivalist, mis osutus tänavu hoopis osalusrohkemaks kui mullune esimene festival: korraldajate kinnitusel lõi kaasa umbes kaks tuhat inimest. Esimest korda Eestis võeti ette Mini-BioBlitz, isemoodi liigivaatlus, kus iga huviline võib nutitelefoni või digikaamera abil (linna)elustikku registreerida ja liikidega lähemat tutvust teha.

Loodusajakiri 2016-07-21
Avaldatud: 21. juuli 2016

Jätkame Eesti Looduse juuni-juulinumbri tutvustust. Lihhenoloog Inga Jüriado kes töötab praegu Helsingi ülikoolis räägib samblikest: mida need endast kujutavad, milliseid kasvuolusid vajavad ning kuidas käib samblike käsi Eesti puisniitudel. Inga Jüriado on koos Ede Ojaga Tartu Ülikoolist kirjutanud sellesse ajakirjanumbrisse artikli Puisniidusamblikud vajavad valgust.

Loodusajakiri 2016-07-14
Avaldatud: 14. juuli 2016

Jätkame Eesti Looduse juuni-juulinumbri tutvustust. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi kes on kirjutanud ajakirja kaaneloo – Miks tulevad linnud linna?, räägib muu hulgas sellest, mida teha kui te ei taha, et suured ja lärmakad hõbekajakad teie maja katusele pesitsema asuksid.

Loodusajakiri 2016-07-07
Avaldatud: 7. juuli 2016

Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron räägib metsauuendusest ajakirjanik Merle Ripsiga, kes on käinud külas kolmes metsataimlas.

Loodusajakiri 2016-06-30
Avaldatud: 30. juuni 2016

Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron ja ajakirjanik Agne Narusk arutlevad, mida teha haigete või vigastada saanud metsloomadega.

Loodusajakiri 2016-06-23
Avaldatud: 23. juuni 2016

Hakkame tutvustama Eesti Looduse juuni-juuli numbrit mis on tavapärasest poogna jagu paksem: tervelt 96-leheküljeline. Loodusajakirja tegevtoimetaja Triinu Nõu räägib põhiliselt kahest enda loost millest ühes on juttu Eestimaa Looduse Fondi talgutöödest ja teises õpetatakse musta leedri õisikutest siirupit keetma; pisut tähelepanu saavad veel paar artiklit.

Loodusajakiri 2016-06-16
Avaldatud: 16. juuni 2016

Eesti Maaülikooli vanemteadur Jaan Viidalepp on Eesti entomoloogidest küllap kõige rohkem uurinud mustlaik-apollot Lepidopteroloogide Seltsi valitud tänavust aasta liblikat. Just mustlaik-apollo iseärasustest ja käekäigust Eestis Viidalepp saates räägibki. Maikuu Eesti Looduses on ilmunud lausa kolm artiklit mustlaik-apollo kohta ja autorite seas on ka Jaan Viidalepp.

Loodusajakiri 2016-06-09
Avaldatud: 9. juuni 2016

Geograafist toimetaja Helen Külvik tutvustab mõnda kirjutist Eesti Looduse mainumbrist. Pikemalt tuleb jutu Heleni enda kirjutatud loost Ilmatsalu-Kärevere linnutee matkarajast ning tema toimetatud üsna provokatiivsest artiklist – Kas looduskaitse on tulnud mõisaparkidele kasuks või kahjuks? mille juures mitu kommentaari. Kõneks tulevad ka artiklid mis tutvustavad aasta liblikat mustlaik-apollot, Rein Kuresoo reisilugu Botswanast ja Peeter Eegi kirjutis milles meenutatakse asbesti ohtlikkust.

Loodusajakiri 2016-06-02
Avaldatud: 2. juuni 2016

Astronoom Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv räägib juba üle 15. aasta ilmaruumis ümber maakera tiirutavast hiiglaslikust rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS. Ta on samal teemal kirjutanud Horisondi mai-juuninumbri kaaneartikli Teadus maa ja taeva vahel.

Loodusajakiri 2016-05-26
Avaldatud: 26. mai 2016

Läheme külla Eesti Loodusmuuseumisse kus saab kuni järgmise aasta alguseni vaadata aprilli alguses avatud näitust Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal. Ajame juttu näituse kuraatorite Loore Ehrlichi ja Marja-Liisa Kämäräga.

Loodusajakiri 2016-05-19
Avaldatud: 19. mai 2016

Ajakirja Horisont mai-juuni numbrit aitab tutvustada ajakirja toimetaja Helen Rohtmets-Aasa kes ise on sellesse numbrisse kirjutanud uue rubriigi Dokument kõneleb esimese loo Vene põgenikud ja Eesti esimene pagulaskriis ja teinud intervjuu Tartu Ülikooli professori sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsaga.

Loodusajakiri 2016-05-12
Avaldatud: 12. mai 2016

Tartu Ülikooli selgroogsete zooloogia dotsent Harri Valdmann räägib aastakümneid tagasi inimese käe läbi Eestisse jõudnud ja siin väga hästi kodunenud võõrliigist kährikkoerast. Keskendume esmajoones kahjule mida kährik põhjustab loomastikule ning ka sellele kas kährik võib levitada inimesele ohtlikke haigusi. Koos doktorantide Karmen Sülla ja Leidi Laurimaaga on Valdmann kirjutanud Eesti Looduse aprillinumbrisse artikli – Kährikkoer: kas oht elurikkusele ja inimesele?

Loodusajakiri 2016-05-05
Avaldatud: 5. mai 2016

Loodusgeograaf Mait Sepp räägib lindude saabumisaegade kliimasõltuvusest. Koos fenoloogi Vello Palmi ja ornitoloogi Aivar Leitoga on ta kirjutanud Eesti Looduse aprillinumbri kaaneartikli Lindude rändefenoloogia kajastab kliimamuutusi.

Loodusajakiri 2016-04-28
Avaldatud: 28. aprill 2016

Eesti vanatehnika muuseumi juhataja Rene Levoll räägib omaaegsetest prestiižsetest autodest Delaunay-Belleville ja inimestest, kes nende luksusmasinatega sõitsid, seal hulgas Vene tsaarist Nikolai II-st ja Leninist. Samal teemal on Levoll kirjutanud Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneartikli.

Loodusajakiri 2016-04-21
Avaldatud: 21. aprill 2016

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab mõnda ajakirja märtsi-aprillinumbri olulisemat artiklit. Juttu tuleb gravitatsioonilainetest, Austraalia riigita rahvastest, kellest on kirjutanud ajakirja üks populaarsemaid autoreid Andrus Mölder, ajust kui ennustusmasinast, Udo Uibo sõnalugudest (seekord seletab Uibo, kust on pärit soomustatud lahimgumasinat tähistav sõna tank), koolinoorte teadusolümpiaadidest ja mõnest muustki ajakirjas käsitlust leidnud teemast.

Loodusajakiri 2016-04-14
Avaldatud: 14. aprill 2016

Tutvustame märtsikuu Eesti Looduses ilmunud artiklit Kevad Läänemerel: muutuste tuuled mille autor Tartu Ülikooli teadur Riina Klais juba neljandat järjestikku kevadet seilab rahvusvahelise töörühma koosseisus Soome keskkonnainstituudi uurimislaeva Aranda pardal. Ekspeditsioonidel uuritakse meie toitainerohke kodumere vetikaelu. Juttu tuleb sellest kuidas andmeteadlane üldse bioloogide seltskonda sattus, mis teda ikka ja jälle merele viib ning mida ta nende reiside jooksul teada on saanud.

Loodusajakiri 2016-04-07
Avaldatud: 7. aprill 2016

Ajakirjanik Viio Aitsam kõneleb, millest tal sündis idee läbi aasta Eesti Metsas kirjutada sarja Eesti kui metsariik, kus ta vaatleb lähemalt ühe omavalitsuse seotust puidu- ja metsamajandusega. Loo jaoks infot hankides tekkis tal ka mõte, et ehk vajaks Eesti nn metsamajandusloendust sarnaselt põllumajandusloendusega.

Loodusajakiri 2016-03-31
Avaldatud: 31. märts 2016

Ajakirjanik Vivika Veski räägib linnalähedastest raietest ja sellest, et tegelikult on raiel ja raiel vahe. Ühel juhul jääb metsamaa pärast raiet endiselt metsamaaks ning seal hakkab kasvama uus mets. Teisel juhul aga püütakse pärast raiet muuta maa sihtostarvet, et saaks sinna ehitada.

Loodusajakiri 2016-03-24
Ornitoloog Margus Ots räägib aasta linnust rasvatihasest – tema arvukusest, elukommetest, maksimaalsest elueast ja muust ning ka tihaseaasta ettevõtmistest. Sel teemal on Ots kirjutanud ka Eesti Looduse märtsinumbri kaaneartikli.

Loodusajakiri 2016-03-17
Avaldatud: 17. märts 2016

Zooloog Uudo Timm, kes on kirjutanud Eesti Looduse veebruarinumbri kaaneartikli, räägib, mis vahe on loomade talveunel ja taliuinakul.

Loodusajakiri 2016-03-10
Avaldatud: 10. märts 2016

Rahvusvahelise tunnustusega loodusfotograaf Urmas Tartes räägib, miks ta on koos kolleegi Arne Aderiga alustanud ajakirjas Eesti Loodus artikliteseeriat „Looduse lugu pildis“ ja millest selles sarjas juttu tuleb. Artikliterea esimene kirjutis „Piltide valimise põhimõtted“ on ilmunud Eesti Looduse veebruarinumbris.

Loodusajakiri 2016-03-03
Avaldatud: 3. märts 2016

Juttu tuleb Eesti Rahva Muuseumi konservaatorite tööst, kellel on praegu seoses uue maja ja uue ekspositsiooni valmimisega vaja muu hulgas jälgida, et kujundajad ei kasutaks materjale, mis võivad hinnalisi säilikuid kahjustada või et kokku ei pandaks eksponaate, millest üks eritab teisele halvasti mõjuvaid aineid. Räägib Karoliine Korol, kes on kirjutanud aasta esimesse Horisonti rubriiki „Eesti asi“ põneva loo „Muuseumi superstaarid ja nende nõudmised esinemiseks“.

Loodusajakiri 2016-02-25
Avaldatud: 25. veebruar 2016

Ajakirja Horisont eelmisel aastal ametisse asunud peatoimetaja Ulvar Käärt räägib ajakirja erilisest, juba viiekümnendast ilmumisaastast. Jaanuari lõpus peeti sel puhul pidulik seminar Tallinnas teaduste akadeemia saalis ja ka aasta avanumbri kaanel on suur number 50. Selle numbri pikemates lugudes on käsitletud suuresti samu teemasid, mis olid ka kõige esimeses Horisondis 1967. aastal, kusjuures kirjutajateks on seekord noored Eesti teadlased, kes praegu õpivad kõik välismaal. Lisaks on kaante vahel veel hulk muid juubelisse sobivaid kirjutisi ning koos jaanuarinumbriga ilmus juba traditsiooniliselt ka arheoloogia aastakiri Tutulus.

Loodusajakiri 2016-02-18
Avaldatud: 18. veebruar 2016

Jätkame zooloog Lauri Palumetsaga juttu meeste ja naiste ning ka isas- ja emasloomade erinevustest ruumilises võimekuses. Keskendume esmajoones nende katsete kirjeldamisele, millega see kõik kindlaks on tehtud, aga rõhutame sedagi, et kui ruumilises käitumises võivad mehed olla tõesti edukamad, siis mõnes teises vallas on hoopis tublimad omakorda naised. Lauri Palumets on sel teemal kirjutanud koos oma juhendaja Juhan Javoišiga Eesti Looduse jaanuarinumbri avaartikli – Miks mehed näevad pilti ja naised kuulevad sõnu?

Loodusajakiri 2016-02-11
Avaldatud: 11. veebruar 2016

Zooloog Lauri Palumets räägib meeste ja naiste erinevustest ruumilises võimekuses: toob näiteid ja refereerib teooriaid, millega teadlased neid erinevusi püüavad selgitada. Lauri Palumets on sel teemal Tartu ülikoolis kirjutanud bakalaureusetöö ning nüüd koos juhendaja, TÜ zooloogia osakonna teaduri ja Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoišiga Eesti Looduse avaartikli – Miks mehed näevad pilti ja naised kuulevad sõnu?

Loodusajakiri 2016-02-04
Avaldatud: 4. veebruar 2016

Ornitoloog Leho Luigujõe, talvitavate veelindude loenduse koordinaator Eestis, räägib sellest tänavu jaanuaris 50. korda toimunud suurest ettevõtmisest, milles nüüd loob kaasa juba üle 100 riigi. Esimesel loendusel osales aga vaid mõni üksik Euroopa riik, nende hulgas ka Eesti. Luigujõe on Eesti Looduse jaanuarinumbris samal teemal ilmunud loo Rahvusvahelise kesktalvise linnuloenduse 50. juubeliaasta autor.

Loodusajakiri 2016-01-28
Avaldatud: 28. jaanuar 2016

Jätkame nädal tagasi alustatud juttu keskkonnaameti projektikoordinaatori Bert Holmiga, kes on kirjutanud Eesti Loodusesse artikli Pärnu linnalehmad teevad tublit tööd. Kõneks tuleb rannaniitude selle töö tulemusena taastuv elurikkus ja seal algatatud loodusharidustöö, aga ka see, mis saab rannaniitudest pärast linnalehmade projekti lõppu.

Loodusajakiri 2016-01-21
Avaldatud: 21. jaanuar 2016

Keskkonnaameti projektikoordinaator Bert Holm selgitab, miks toodi 2012. aastal Pärnu linna rannaniitudele veised ja kuidas on see isemoodi looduskaitsetegevus nelja aasta jooksul sujunud. Holm on kirjutanud detsembrikuu Eesti Loodusesse artikli Pärnu linnalehmad teevad tublit tööd.

Loodusajakiri 2016-01-14
Avaldatud: 14. jaanuar 2016

Klimatoloog Ain Kallis meenutab seiku Eesti organiseeritud ilmastikuvaatluse juba 150 aastat väldanud ajaloost. Koos kolleeg Miina Krabbiga on Kallis kirjutanud detsembrikuu Eesti Looduses ilmunud artikli Ilmavaatlusvõrgu areng Eestis.

Loodusajakiri 2016-01-07
Avaldatud: 7. jaanuar 2016

Hendrik Relve räägib EMÜ metsateadlase Ivar Sibula artiklist, mis ilmunud Eesti Metsas ja käsitleb männikärsaka vastu kasutatavaid kaitsevahasid.