Loodus Eesti maalikunstis, 30. detsember

Kas meie loodusmaal erineb teiste riikide loodusmaalidest? Kas II maailmasõda võib pidada veelahkmeks Eesti loodusmaalis? Kas kaasaegsed kunstnikud on innukad looduse maalijad? Vastuse neile küsimustele annab kunstiloolane Eero Epner.

Ernst Öpik ja Andromeeda galaktika, 23. detsember

100 aastat tagasi arvutas Ernst Öpik esimesena maailmas välja Andromeeda galaktika kauguse Maast. Milliseid olulisi küsimusi aitas Öpiku galaktikate kauguse arvutamise viis lahendada? Miks galaktikad koonduvad parvedesse? Mis on külm tumeaine ja mis on kuum tumeaine? Selgitusi annab TÜ Tartu observatooriumi kaasprofessor, astrofüüsik Peeter Tenjes. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Kunst edendab tervist, 16. detsember

Saates on külas loovterapeut Mariliis Tähepõld, kellega räägime kunstist kui tervise edendajast: kuuleme, kellele sobib arengukeskne kunstiteraapia ja kellele lahenduskeskne lühiteraapia; saame teada, miks kritseldamine on kasulik ja mis on metsakümblus. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 12/2022, 9. detsember

Eesti Looduse näärinumber vaatleb kunsti ja looduse suhteid: ajakirjast leiab lugemist nii kunsti heast mõjust tervisele kui kunsti tekkest evolutsiooni käigus; loodusfotost kui kunstiliigist ning taimede joonistamisest; maastikumaali kujunemisest ja loodusest Eesti maalikunstis. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Horisont 6/2022, 2. detsember

Horisondi novembri-detsembri number on kosmose ja kosmosetehnoloogia erinumber. Enam kui 100 leheküljelt saab lugeda, kuidas Ernst Öpik esimesena maailmas arvutas välja Andromeeda galaktika kauguse Maast; Gaia teleskoobist ja Linnutee saladustest; galaktikaparvedest; massiivsetest tähtedest; Tõraveres arendatavast kosmosetehnoloogiast; maailma suurimatest optilistest teleskoopidest; väikesatelliitide olulisusest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Maa ja muld rahvapärimuses, 25. november

Folklorist Marju Kõivupuu räägib maa ja mullaga seotud rahvapärimusest: juttu tuleb nii maa-alustest kui mullast kui esmaabivahendist; elurikkusest regivärsis ning karmist tavaõiguse karistusest, mis tabas põllupeenarde tahtlikku rikkujat. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Taimede peidus pool, 18. november

Taimede peidus poole, juurte, uurimine on palju keerukam kui maapealse osa tundmaõppimine. Sestap on ka juureuurijaid napilt. Saates on külas TÜ juureökoloogia professor Ivika Ostonen, kellelt kuuleme, kuidas juuri uuritakse ning saame teada, mille üle juureökoloogid kõige tulisemalt vaidlevad. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ângkôr Kambodžas, 11. november

Ajakirja Horisont 5. numbrist saab lugeda reisikirja koroonaaegsest Kambodžast. Saates on külas TÜ professor Aivar Kriiska, kellega räägime Khmeeri impeeriumist ja selle UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvast pealinnast Ângkôrist. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 11/2022, 4. november

Ajakirja Eesti Loodus 11. number keskendub mullale ja selle toimimisele. Lugeda saab mullast kui tsivilisatsiooni vundamendist; taimejuurte mõjust kliimamuutustele ja ökosüsteemide jätkusuutlikkusele; maast ja mullast meie rahvapärimuses; imetajatest, kes uuristavad mulla sisse urge; kuidas vihmausside elutegevuse märkide järgi hinnata mullaelustiku seisukorda ning intervjuud ökoloogia professor Mari Mooraga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Geenid ja inimese elukäik, 28. oktoober

Saates on külas TÜ käitumisökoloogia professor Peeter Hõrak, kellega räägime Juhan Auli andmestikust; geenide ja keskkonna vastasmõjust; kultuurievolutsioonist ja tunnuse päritavuse koefitsiendist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Piimapropaganda 1930. aastatel, 21. oktoober

Kuidas riikliku propaganda toel sai piimajoomisest eestlastele enesestmõistetav harjumus, sellest saab lugeda ajakirja Horisont 5. numbrist. Saates on külas artikli autor, etnoloog Anu Kannike, kellelt küsime, miks 1933. aastal loodi Eesti Põllutöökoja juurde piimapropaganda toimkond? Kas piima populariseerija Voldemar Sumbergi lööklaused võiksid elavdada tänaseidki piimapakke? Mida pakuti piimabaarides? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti antropoloogia rajaja Juhan Aul, 14. oktoober

Sel aastal möödub 125. aastat Juhan Auli sünnist. Ajakirja Eesti Loodus oktoobri numbris kirjutab arengubioloogia doktor Gudrun Veldre eelkõige Eesti antropoloogia rajajana tuntud Juhan Auli mahukast elutööst. Kutsusime Gudrun Veldre saatesse külla, et küsida, millise inimesena ta mäletab professor Auli ja miks meil ei ole Juhan Auli mahuka andmestiku kõrval samaväärseid tänapäeval kogutud Eesti inimeste mõõtmistulemusi? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 10/2022, 7. oktoober

Oktoobrikuu Eesti Loodus keskendub inimese uurimisele. Nii saab ajakirjast lugeda Eesti antropoloogia rajaja Juhan Auli elust ning tööst; Eesti ärkamisaegsest antropoloogiahuvist; inimesest ja elukäiguteooriast ning eestlaste geneetilise mitmekesisuse tagamaadest. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Sõjategevuse jäljed Eesti maastikul, 30. september

Ajakirja Eesti Loodus septembri numbris kirjutavad kultuuriloohuvilised geograafid Taavi Pae ja Mait Sepp sõjategevuse jälgedest Eestimaa maastikul. Artiklist inspireerituna räägime Taavi Paega eri ajastutest pärit vaenutegevuse jälgedest ning küsime, milliseid militaarobjekte soovitaks ta vaadata? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Horisont 5/2022, 23. september

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab Horisondi 5. numbri sisu: lugeda saab näiteks rahvusülikoolist eksiilis; keemiatööstuse tulevikutoorainest – põlevkivikerogeenist; Siberi katkust; piimapropagandast Eestis 1935. aastal; välgu taltsutamisest osakestekiirendis ning intervjuud TÜ käitumisökoloogia professori Peeter Hõrakuga. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Hilised ja varased öökülmad, 16. september

Ajakirja Eesti Loodus septembri numbris kirjutab geograaf Mait Sepp öökülmavaba perioodi pikenemisest Jõhvi näitel. Saates räägime nii öökülmast kui sellest, kuidas leevendada kuumalainete mõju linnades – on ju Mait Sepa üheks uurimisvaldkonnaks soojussaared linnas. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Põhjarahvad ja alkohol, 9. september

Ajakirja Horisont 4. numbris vaatleb sotsiaalantropoloog ning etnoloog Aimar Ventsel põhjarahvaste ja alkoholiga seotud müüte. Kutsusime Aimar Ventseli saatesse külla, et küsida, milline on elu arktilise Siberi külades ja kui elujõuline on n-ö kuivade külade liikumine? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 9/2022, 2. september

Ajakirja Eesti Loodus septembri number vaatleb sõja mõju loodusele: lugeda saab sõjast ja looduskaitsest; sõjategevuse jälgedest Eesti maastikel; meie kaitseväe keskkonnahoidlikkusest; Ukraina lemmikloomade abistamisest, aga ka Taani kivilinnuse rajamisest Saaremaal 800 aastat tagasi ning intervjuud taluniku ja väikeettevõtja Priit-Kalev Partsiga. Saates on külas ja ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Viljade „ussid“, 26. august

Ajakirja Eesti Loodus augusti numbris tutvustab zooloog Mati Martin putukaid, kelle toiduks on mahlakad viljad või seemned, ehk kõnekeeles õuna- ja herneusse. Saates uurime Mati Martinilt, millest sõltub õunausside rohkus; lisaks saame teada, milline on tänavu suvine varreleediku ja kartulimardika arvukus. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Horisont 4/2022, 19. august

Ajakirja Horisont 4. numbrist saab lugeda, miks USA ja Suurbritannia loovutasid Balti riigid Stalinile, samuti Eesti esimesest taimetoidu kokaraamatust; põhjarahvastest ja alkoholist; vesiniku tarbimisest Euroopa Liidus; bioloogilisest altruismist; tasakaalutuse vajalikkusest elus ning intervjuud TÜ mükoriisauuringute professor Leho Tedersooga. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 2022/8, 12. august

Ajakirja Eesti Loodus augusti numbrist saab lugeda sügisandidest ning olenditest, kelle toiduks on inimeselegi suupärased viljad; intervjuud kirjaniku ja botaaniku Rein Sanderiga; Marju Kõivupuu artiklit aasta puust pihlakast ning taimeökoloogide ülevaadet, kust otsida ravimtaimi. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti suured mageveekarbid, 22. juuli

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbri vahendusel saab tutvust teha Eesti mageveekarpidega: EMÜ vanemteadur Henn Timm annab ülevaate meie suurtest karpidest ja lisab väikese määraja. Kutsusime hüdrobioloog Henn Timmi saatesse külla, et küsida, kas karpide liigid on lihtsalt määratavad; kas elus looma võib tundmaõppimiseks veest välja võtta ja mis on karpide roll veekogus. Lisaks räägime ebapärlikarbi edukaks sigimiseks vajalikest tingimustest. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Lepatriinude määraja, 15. juuli

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbris on Eesti lepatriinulaste välimääraja: mugav abivahend meie lepatriinude tundmaõppimiseks. Saates on külas määraja autor, TÜ bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistrant Kelly Kittus, kellega räägime lepatriinudest ning küsime, mis ajendas määrajat koostama? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti linnade vapid, 8. juuli

Ajakirja Horisont 3. numbris kirjutab TÜ Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae Eesti linnade vapiloomest 1930. aastate lõpul. Kutsusime Taavi Pae saatesse külla, et uurida, kelle initsiatiivil vapiloome toimus; kuidas sündisid vapikavandid ja kes otsustas, milline kavand sobib; millised sümbolid kavanditel kordusid ning kuidas mõjutas Eesti omavalitsuste haldusreform meie „vapimaastikku“? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 7/2022, 1. juuli

Südasuvine Eesti Loodus õpetab ära tundma meie lepatriinulasi ja suuri mageveekarpe; kirjeldab taimede ja kimalaste suhteid põllumajandusmaastikus; tutvustab aasta seent – kõrreliste tõlvtõvikut; näitab rajakaamera pilte lindude suplusnõu juurest ja uurib, kas suvel peab vähem magama; annab nõu, kuidas uurida kliima soojenemist ning mida teha, kui leiate surnud looma. Lugeda saab ka rahvuskivist, naistepunast ning intervjuud kliimateadlase Velle Tolliga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Must elurikkus, 17. juuni

Saates on külas TÜ professor Meelis Pärtel, kellelt uurime, mis on ökosüsteemi puhverdusvõime ja ökosüsteemi teenus? Mis on tume elurikkus ja millega tegeleb globaalne koordineeritud tumeda elurikkuse võrgustik? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ornitoloogid välitöödel, 10. juuni

Ajakirja Eesti Loodus juuni number keskendub looduse vaatlemisele ja -vaatlejatele. Saates räägime ornitoloogide välitöödest: mis on muutunud välitööde varustuse juures 30 aasta jooksul? Mis on hästi toimiva välitöö meeskonna eelduseks? Kas välitöödel käival ornitoloogil peab olema hea füüsis? Lisaks räägime põgusalt meie linnustiku muutustest ning väike-laukhane LIFE projektist. Saates on külas linnuhuviline Andres Kalamees. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 6/2022, 3. juuni

Suvehaku Eesti Loodus keskendub looduse uurimisele ja välitöödele. Ajakirja vahendusel saab teada, kus üle ilma Eesti geoloogid välitöid teevad; millised on ornitoloogide töövahendid ja kuidas pesavaatlused aitavad põllulinde; miks zooloogid otsivad kevadel sõraliste pabulaid; mis on tume elurikkus ning milline on elu isoleeritud uurimisjaamades. Pikas intervjuus tõdeb looduskaitseekspert Indrek Tammekänd, et häid liigitundjaid võiks olla palju rohkem. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Aasta kala – ahven, 27. mai

Ajakirja Eesti Loodus mai numbris antakse ülevaade aasta kalast – ahvenast. Ahvenast räägime ka saates, kuid rõhuasetus erineb ajakirjas kirjutatust: jutuajamises TÜ Eesti mereinstituudi teaduri Redik Eschbaumiga keskendume ahvenale kui nii kutselistele kaluritele kui harrastajatele olulisele kalale. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mai-juuni Horisont, 20. mai

Horisondi mai-juuni numbrist saab lugeda superarvutitest; kiviaegsest keraamilisest pisiplastikast; väikerahvaste vastupanuvõimest; ilmast ja lennutranspordist; W-bosonist; Eesti linnade vappidest; geograafia ja maastikumaali seostest; ultraheli kasutamisest materjalide nähtamatute vigastuste kindlakstegemisel ning pikka usutlust puidu uuest tulemisest Tallinna tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhi Jaan Kersiga. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava, 13. mai

Aasta algusest kehtib Eestis uus suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava. Saates on külas suurkiskjate tegevuskava eelnõu koostaja Jaanus Remm, kellelt kuuleme, miks on karu, hundi ja ilvese kaitse komplitseeritud ja mis on uues kavas teisiti kui varem kehtinud kahes suurkiskjate kavas? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 5/2022, 6. mai

Ajakirja Eesti Loodus mai numbrist saab ülevaate meie suurkiskjate: ilvese, hundi ja karu seisundist ning kaitse- ja ohjamiskavast; karude arvukusest ja meelembusest; tutvustatakse aasta kala ahvenat ja aasta sammalt sulgjat õhikut, samuti haruldast väike-laukhane ja tuntud taime – hapu oblikat. Intervjuu on metsandusteemaline – Lembit Maamets arutleb, kuidas metsasõda lõpetada. Saates on külas MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Vabadussõjalased, 29. aprill

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbris kirjutab ajaloolane Ago Pajur pöördelisest 12. märtsist 1934. Kutsusime Ago Pajuri saatesse külla, et küsida, kes olid vabadussõjalased; miks olid vabadussõjalaste ja sotside suhted teravad ja kes oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees Andres Larka? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Aasia arlekiinlepatriinu, 22. aprill

Saates on külas Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi, kellelt saame teada, kuidas ja miks on Eestisse jõudnud uus invasiivne võõrliik – aasia arlekiinlepatriinu. Lisaks räägime põgusalt jaapani humalast, harilikust lupiinist ja kurdlehisest kibuvitsast. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ameerika toiduabi, 15. aprill

Ajakirja Horisont 2. numbrist saab ülevaate Ameerika toiduabist Eesti lastele aastatel 1919-1921. Samal teemal räägime ka saates: saame teada, kellele abi anti ning kuidas leiti abi vajavad lapsed; miks ameeriklastel oli range nõue, et lastele tuleb toitluspunktides anda valmis toitu ja milline oli menüü. Saates on külas etnoloog Anu Kannike.

Kevadsuurvesi, 8. aprill

Ajakirja Eesti Loodus aprilli numbris annab geograaf Arvo Järvet ülevaate, millest sõltub kevadsuurvesi. Kutsusime teeneka Eesti jõgede ja siseveekogude asjatundja Arvo Järveti saatesse külla, et küsida, milline meie jõgi on talle kui jõgede-järvede uurijale kõige huvitavam? Mida tuleks vaadata, kui on soov ehitada veekogude naabruses? Põgusalt räägime sellestki, kes saavad kasu kevadsuurveest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 4/2022, 1. aprill

Ajakirja Eesti Loodus aprilli numbri läbivaks teemaks on kevadine suurvesi: vaatluse all on nii Koiva vesikonna allikad kui kevadsuurvesi Eesti jõgedel, samuti allikad meie rahvapärimuses ja Mongoolia sood. Suurveest on juttu ka intervjuus Aivar Ruukliga. Lisaks kutsutakse üles lõokannuseid ja linnapuid märkama ning hoiatatakse uue invasiivse võõrliigi, aasia arlekiinlepatriinu eest. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Horisont 2/2022, 25. märts

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli number annab ülevaate Ukraina ajaloost ning vaatleb üht olulist päeva Eesti ajaloos – 12. märtsi 1934. Lisaks saab lugeda: intervjuud TÜ kliinikumi vähikeskuse juhi Lenne-Triin Kõrgveega; erilistest nanokehakestest; magnetmonopoolidest ja essentsialistlikust mõtlemisest ning kosmosevaatlusseadmest 4MOST. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Habe, 18. märts

Saates on külas TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik, kellelt pärime: milleks inimesele habe? Mis sõnumit annab edasi nn paaripäevane habe? Inimsuhete kõrval tulevad jutuks šimpanside võimumängud ja Frans de Waal. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Dendrokronoloogia, 11. märts

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruari numbrist saab lugeda Raplamaal asuva Velise vana kabeli uhkete nikerdustega ukse vanuse väljaselgitamisest. Kutsusime saatesse külla ühe artikli autoritest – dendrokronoloog Alar Läänelaiu, kellelt uurime, mis puuliikide aastarõngaid on hõlpsam lugeda; kas dendrokronoloogid peaksid teadma vanu tislerivõtteid ning mis on nn. Balti tamm? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 3/2022, 4. märts

Ajakirja Eesti Loodus märtsi number keskendub karvadele ja sulgedele: lugeda saab jääkaru tõhusast karvkattest; putukate eriotstarbelistest karvadest; lindude sulgedest; karvututest imetajatest; putukatest, kelle elupaigaeelistuseks on teiste olendite karv- või sulgkate; karvastest liudseentest; kultuuri ja looduse mängudest habemega; Astangu-Mäeküla rohealast ja intervjuud arengubioloog Tambet Tõnissooga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Samblikud, 25. veebruar

Ajakirja Eesti Loodus veebruari numbrist saab ülevaate graniitkivil kasvavatest samblikest ning ELF-i ja TÜ teadlaste koostööna toimunud samblikuvaatluse tulemustest. Saates on külas TÜ looduskaitsebioloogia kaasprofessor Piret Lõhmus, kellelt uurime kui ekstreemsetes tingimustes suudavad samblikud kasvada; mis metsatüübis on kõige liigirikkam samblikufloora ja kui palju on Eestis metsas kasvavaid samblikuliike? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Krüptoraha, 18. veebruar 2022

Ajakirja Horisont 1. numbri kaanelooks on ülevaateartikkel maailmast krüptoraha lummuses. Saates on külas artikli autor Ülar Allas Tartu ülikooli teadusarvutuste keskusest, kellelt uurime, milline on krüptoraha kaevandamise mõju keskkonnale; miks on Hiinas krüptoraha illegaalne ja mis saab krüptorahast tulevikus? Saadet juhib Tiiu Rööp

Hiidrahnud, 11. veebruar

Ajakirja Eesti Loodus veebruari numbrist saab ülevaate Eesti hiidrahnudest. Kutsusime saatesse külla loodusmehe ja matkakorraldaja Martin Suuroja, kellega räägime hiidrahnudest ning nendega seotud pärimusest; Käsmu Lemmekivist ning Ellandvahe rahnust ja Võnnu kivist Pärnu jões. Saadet juhib Tiiu Rööp

Eesti Loodus 2/2022, 4. veebruar

Ajakirja Eesti Loodus veebruari number tutvustab Eestit kui rändrahnumaad. Lugeda saab nii hiidrahnudest kui ka olenditest, kes kasvavad kividel: sammaldest ja samblikest. Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest ning intervjuus arheoloogiaprofessor Valter Langiga räägitakse kultuskividest, arheoloogiateadusest ja hobidetektoristidest. Lisaks leiab ajakirjast arvutuskäigu, kui pikk pidi Kalevipoeg olema, et talle omistatud vägitegusid korda saata. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Pihlakad, 28. jaanuar

Saates on külas botaanik Ott Luuk, kes teeb ajakirja Eesti Loodus jaanuari numbris ülevaate meie tuntud ja tundmatutest pihlakatest. Saates räägime lisaks Eestis kasvavatele pihlakatele aedpihlakast; uurime, mis on apomiksis ning miks harilik pihlakas suudab kasvada kiviklibustel rannavallidel, kus teised puud hakkama ei saa? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Jaanuari-veebruari Horisont, 21. jaanuar

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab värsket ajakirjanumbrit, millest saab lugeda nii bitcoin’ist kui uinunud bakteritest; ilmast ja autoliiklusest; ussiaugust ning Punasest Eesti Vabariigist; üliõpilaselust sõdadevahelises Eestis ja von Maydellide matusekabeli ukse vanusest. Pikem intervjuu on riigikohtu esimehe Villu Kõvega. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Pruunkaru, 14. jaanuar

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari numbris tutvustab TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi terioloogiateadur Egle Tammeleht aasta looma – pruunkaru. Kutsusime Egle Tammelehe saatesse külla, et pärida: kas karu on kõige suurem imetaja, kes teeb taliuinakut? Kuidas karu aru saab, et on aeg taliuinakust ärgata? Miks suve lõpul end korralikult rasva sööval karul ei teki terviseprobleeme? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Loodus 1/2022, 7. jaanuar

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari number tutvustab aasta olendeid: lugeda saab aasta puust pihlakast, aasta loomast karust, aasta linnust metskurvitsast, aasta liblikast vareskaera-aasasilmikust ning aasta orhideest balti sõrmkäpast. Mullateadlased tutvustavad aasta mulda – tehismulda. Lisaks leiab ajakirjast Eesti Looduse 22. fotovõistluse auhinnasaajad ning parimad fotod ja pika intervjuu ornitoloog Jaanus Eltsiga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.