Augustikuine Eesti Loodus tähistab meie looduskaitse aastapäeva

1910. aasta augustis võeti kaitse alla Vaika linnusaared, peame seda Eesti tänapäevase looduskaitse alguseks.
Hanno Zingel ja Taimo Aasma annavad ülevaate meie looduskaitse 110 aasta pikkust ajaloost ja toovad esile, mis on läinud hästi.
Kaja Lotman meenutab Läänemaa loodushoiu minevikku ja looduskaitse usaldusmeest Johannes Kreeki.
Usutluses tunnistab Kumari preemia laureaat zooloog Tiit Maran: „Olen mõelnud, et millal võiks looduskaitse olla kõige õnnestunum. Sellele on lihtne vastus: siis, kui seda pole enam tarvis, kui tagasi on tulnud arusaam, et oleme looduse osa, selleta ei saa ja mõistame selle väärtust enamas kui vaid ressursiks olemises.“
Silvia Lotmani kirjutisest saab teada, mis seisus on meie pärandkoosluste majandamine.
Kadri Penjam annab ülevaate, kuidas saaks elektriliine muuta lindudele ohutumaks.
Mait Sepp ja Taavi Pae arutlevad, kui kõrge on meie loodusmaastike sümbol Ontika pank.
Villu Soon alustas juulinumbris Eesti herilaste tutvustamist ning kirjutab nüüd ühiselulistest liikidest.
Aasta looma lugude sari jätkub artikliga nahkhiirte rännetest. Kas teate, et Eesti nahkhiirtest on pikima tõestatud rände teinud Võrtsjärve ääres rõngastatud pargi-nahkhiir, kes jõudis välja Rotterdami?
Veel saab lugeda Iisaku loodushariduskeskusest, Vangiteest, Virumaa veekogude elurikkuse taastamisest ja Selli-Sillaotsa õpperajast.
Pakume lahendada bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.
Samuti anname nõu, kuidas talletada loodusvaatlusi ning saada teavet kaitsealuste liikide kohta.