Peatselt Tartu ülikoolis loomaökoloogia doktoritööd kaitsev Killu Timm kirjutab Eesti Looduse oktoobrinumbri kaaneloos, et praeguste hinnangute järgi on geenide osatähtsus käitumise kujunemisel kuni 50%. Teise poole hõlmab keskkonna ja varasema kogemuse mõju.
Dendroloogide Heino Kasesalu ja Urmas Rohu kodumaises reisikirjas on vaatluse all pehme kliimaga Ruhnu saar, kus kasvab palju põnevaid võõrpuuliike, näiteks saab seal näha üle nelja meetri kõrgust mammutipuud.
Eesti Loodus on seekord esitanud küsimuse maateaduste olümpiaadi kohta, vastab geoloog Sigrid Hade. Linnuteadlane Ülo Väli on loorkulliliike tutvustades jõudnud roo-loorkullini. Mart Niklus räägib oma liblikahuvist ja põnevamatest leidudest. „Sada rida Eesti loodusest“ on pannud kirja Kaido Kama. Fotograaf Karl Tammiste kirjeldab Vereta Jahil Eesti Looduse toimetuse auhinna saanud meeleoluka kosklapildi saamise lugu. Teaduskirjanik Tiit Kändler mõtiskleb jätkusuutliku hingedekuu üle ja Juhani Püttsepp viib lugeja öisesse Luke mõisaparki.
Toomas Kukk on vestelnud bioloogist talupidaja Heikki Luhamaaga, kes tõdeb, et elu maal on võimalik, kuid teistsugune kui linnas. Matkamees Timo Palo annab näpunäiteid, kuidas valida matkamadratsit. Hendrik Relve tutvustab Tansaania looduse pärleid. Oktoobrinumbrist saab lugeda ka Jänijõe uhtlammimetsast, vasest, röövlutikatest, vöötkakkudest ja albinootilisest ahvenast.
Eesti Loodus on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood.