Kõikvõimalikud interaktiivsed ja otsapidi internetti ühendatud elektroonilised mänguasjad on muutumas üha populaarsemaks ning nende valik aina kirjumaks. Ent mida sellised vidinad endast tegelikult kujutavad?
Viimastel aastatel müügile jõudnud internetiühendusega lelude hulk on jõudsalt kasvamas. Kui 2015. aastal küündis selle turuosa käive 2,6 miljardi euroni, siis aastaks 2020 prognoositakse mahu kasvu 10 miljardini. Võrguvidinate valik on lai, alatest nutikelladest kuni mängijaga suhtlevate kaisukarudeni. Kui selliste nutikate kaisuloomade või robotitega mängida, on need võimelised õppima ja arenema. Lapsega suhestumiseks võib neile abiks olla sisseehitatud kõnetuvastusvõime või siis traadita interneti kaudu toimiv tehismõistus ja masinõppevõimekus.
Paljude meelest on sellistel mänguasjadel hulk häid omadusi. Üks asi on näiteks nende kaasahaaravus. Traditsioonilistest passiivsetest nukkudest, autodest või helendavatest digitaalsetest ekraanidest on mängijaga vahetult suhtlevad lelud lastele veelgi kütkestavamad.
Tihtilugu on lapsed väga võlutud, kui mänguasi oskab midagi vastuseks rääkida või kuidagi nende soovidele reageerida. Sel moel võivad nutikad lelud lastele tundide viisi lõbu pakkuda ja neid seejuures isegi õpetada.
Kuna nutikad mänguasjad on võimelised oma väikeste kasutajate kohta salvestama ja säilitama väga palju isiklikku informatsiooni, on tekkinud ka küsimus, kas need mitte ei riku kuidagi laste sotsiaalset arengut ning ohutus- ja privaatsusnõudeid. Tegelikult on nii mõnigi toode viimastel aastatel selliste murede tõttu müügilt ära korjatud.
Rühm Euroopa komisjoni juures tegutseva ühisuuringute keskuse (Joint Research Center, JRC) teadlasi ja rahvusvahelisi eksperte analüüsisid neid mureküsimusi lähemalt. Nad leidsid, et kuigi internetiga ühilduvad lelud võivad pakkuda mõneti uusi ja huvitavaid võimalusi, tuleb nendesse suhtuda siiski teatava ettevaatusega.
Kas robotid on lastele head?
Tegelikult on väga vähe teada selle kohta, kuidas robotleludega mängimine last mõjutab. Siiski on alust arvata, et selline mängusuhe jätab lapse kognitiivsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja käitumuslikule arengule teatava jälje. Seda nii heas kui halvas mõttes.
Kui rääkida suhtlevate robotite headest külgedest, siis võivad need aidata lapsel näiteks arendada tema emakeelt või koguni omandada mõnd võõrkeelt. Võõras keelekeskkonnas võivad sellised robotid pakkuda lapsele võimalust koduses keeles suhtlemiseks.
Teatud juhtudel võib lapsel olla lihtsam rääkida robotiga kui inimesega. Sellise suhtluse positiivne mõju on kinnitust leidnud arenguhäirete, näiteks autismi või õpiraskustega laste puhul.
Kui nutikas robot läheneb õpetamisele personaalselt ning lähtub seejuures vaid lapse olemasolevatest teadmistest, oskustest ja huvidest, võib aga tekkida omamoodi mulli sisse jäämise oht. Täpselt nagu sotsiaalvõrgustike algoritmid mõjutavad vastavalt meie huvidele seda, millist informatsiooni neis keskkondades näeme.
Kas netti ühendatud mänguasjad on turvalised?
Sõltub mänguasjast, ütlevad teadlased. Tarbijakaitseorganisatsioonid on viidanud, et nii mõnigi müüdav lelu on avanud häkkeritele interneti kaudu ukse laste isiklike andmete juurde.
Kogu informatsioon, mida robot mängu ajal lapse kohta talletab – helid, pildid, liigutused – kuulub Euroopa Liidus personaalse teabena seaduse kaitse alla. Sellele, mil moel täpsemalt mänguasi infot salvestab, analüüsib ja võrgu kaudu jagab, ei oska lapsevanemad tihti tähelepanu pöörata. „Kui te ostate mõne sellise lelu, siis tutvuge kindlasti lähemalt selle tootega. Uurige, mida kõike on see võimeline tegema ja kuidas laps hakkab sellega suhtlema. Lugege kasutusõpetusi ja jälgige, et mänguasi oleks pärit usaldusväärse tootja käest,“ soovitab ühisuuringute keskuse internetti ühenduvate mänguasjade uuringut juhtinud teadur Stéphane Chaudron.
Kui praegu on nutikate lelude puhul kõige tähtsam laste isiklike andmete kaitsmine, siis tulevikus ollakse uute küsimuste ees. Teadlased viitavad, et kui lapsed kasvavad üles keskkonnas, kus pidev jälgimine, salvestamine ning nende igapäevaste valikute analüüsimine muutub normaalseks elu osaks, kujundab see ilmselt ka laste käitumist ja arengut.
Seepärast julgustavad ühisuuringute keskuse teadlased vanemaid laste nutikate leludega mängimist jälgima. „Mida rohkem me selliseid mänguasju kasutame, seda rohkem me teame, kuidas nendega hakkama saada. Vanematena peame aru saama, kuidas need vidinad töötavad ja mis võib nendega laste puhul valesti minna. Ainult siis saame leida võimalused, kuidas meie lapsed saaksid üles kasvada õnnelikus ja turvalises digitaalses maailmas,“ osutab Chaudron.
Euroopa ühisuuringute keskus (JRC) / Horisont