Eesti Looduse veebruarinumber on sisult looduslik ja vormilt rahvuslik

Kuupäev:

thumbnail of EL2_2018

Alustuseks tutvustame pikemalt 100-aastase Eesti rahvussümboleid: suitsupääsukest, rukkilille, paekivi, räime ja pääsusaba. Tasub tuletada meelde, et rukkilill valiti rahvuslilleks 50 aastat tagasi ehk Eesti vabariigi esimese juubeli aastal. Meenutame Võnnu kirikaias kasvanud tamme, istutatud ligi 200 aastat tagasi: puu istutanud kirikuõpetaja Eduard Philipp Körber ennustas juba tollal, et eesti rahvas saab vabaks.

Veebruarinumbrist saab ülevaate aasta linnu metsise tegevusjälgedest, ühtlasi uutest eestikeelsetest meteoroloogiaterminitest, talimatka suuskadest ja suusavarustusest, Lõuna-Aafrika loodusest, suur-kirjurähni eluolust, Facebooki linnupildistamisvõistluse tulemustest ja liivatee kasulikest omadustest. Intervjuus Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega koorub aga välja tõdemus, et teadlased peaksid oma ideede ja teadustöö tulemuste tutvustamisel kasutama rohkem sotsiaalmeediat.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...

INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk Yoko Alender on sündinud...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...

Näljase näpud ei saa rasva tilkuma (EESTI VANASÕNA)

Tekst. TAMBET TÕNISSOO Elus püsimiseks vajame peale vee makrotoitaineid, nagu...