LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

---

 

Eesti Looduse jaanuarinumbri kaanel köidab pilku tutt-tihane

Härmas oksal veidi murelikuna tunduvast tutt-tihasest on teinud ülesvõtte Karl Adami; pildi juurde kuulub fotograafi enda kirjutatud kaanelugu „Valuga metsatihastele vastu“, kus on juttu põhiliselt sellest, kuidas uhke peaehtega pisike lind talve üle elab.

Kaaneloo eel ja sõnumikülgede järel vastavad toimetuse küsimusele „Mida on andnud Eesti rahvusmaastikud?“ aasta loodusesõbraks valitud rännukaaslased Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus.

Jaanuarinumbris on neli aimekirjutist teadlastelt. Geoloog Enli Kiipli arutleb kliimamuutuste üle geoloogilises ajas. Matemaatikutaustaga geograafi Tõnu Oja kirjutis „Meetrit üle merepinna“ peaks olema vajalik lugemisvara näiteks sellele Uudistaja jälgijale, kellele on jäänud arusaamatuks, miks on Eesti läinud Kroonlinna nullilt üle Amsterdami nullile. Eelkõige need, kes on pidanud rinda pistma ränga majarüüstaja (Johann Wilhelm Ludwig van Luce, 1823) majavammiga, saavad teavet mükoloog Jane Oja artiklist: käsitletud on tülika seene bioloogiat, arengut ja levilat ning sedagi, millal ja kuidas majavamm Eestisse sattus. Paljusid staare räsinud ränga söömishäire, õigupoolest psüühikahäire anoreksia tausta selgitab psühholoogiadoktorant Hedvig Sultson.

Teaduskirjanik Tiit Kändler on oma rubriigis „Mätta otsast“ visanud pilgu Eesti silla ehitajatele; uue, Eesti juubeliaastale pühendatud rubriigi „Sada rida Eesti loodusest“ avab ajaliku ja ajatu üle mõtiskledes Eesti Looduse kauaaegne toimetaja Ann Marvet. Juhani Püttseppa tähelepanu on seekord köitnud Hurmiorg, mis „hoiab maakultuuri kilde“.

Järgneb neli pildikülge. Kaheksandat korda peetud võistluse HELP, mille siht on täiendada Vikipeedia pildivaru, võtab kokku Ivo Kruusamägi. Postril on jäädvustatud 14-haruliste sarvedega hirvepull; foto on teinud 15-aastane saarlane Martin Vesberg.

Hästi on ajakiri ajastanud intervjuu: innustunud ja kaasahaarava tegevusega varemgi tiitleid noppinud ökoloog ja looduskaitsebioloog Asko Lõhmus pälvis just jaanuaris Postimehe aasta inimese tiitli. Suuresti sisu avava pealkirjaga usutluse „Meil võib loodust kunagi veel millekski vaja minna“ on üles kirjutanud Õhtulehe ajakirjanik Rainer Kerge.

Varem Eesti Loodusele mitu haaravat loomaökoloogia-aimeartiklit kirjutanud Tuul Sepp tutvustab end seekord reisikirjanikuna. Arizona osariigi ülikoolis järeldoktorantuuris ennast täiendades on ta puhkuse ajal koos mehe ja kolme väikse lapsega võtnud ette viienädalase automatka USA lääneosariikidesse. Esimene osa muljetest – „Metsiku Lääne ringreis“ – ajendab järge ootama. Geograafist rännumees Timo Palo jagab taas matkanõuandeid, seekord on juttu talvisest matkaköögist. Maailmarändur Hendrik Relve „Looduselamus maailmast“ viib meid Seišellidele.

Rubriigis „Metsast ja põllult“ on loodus- ja aiandushuviline Triin Nõu soovitanud süüa porgandit ja porgandiroogasid, „Panin tähele“ külgedel kirjutab loodusgeograaf Mait Sepp  mitmeharulisest uhtorust Oru turbatasandikul. Edasi veel traditsioonilised kroonika-, „Mikroskoobi“, ristsõna- ning sünnipäevade ja ajalooküljed, eespool ka raamatututvustused.

Ajakiri on nii paber- kui digikujul müügil ka meie e-poes www.loodusajakiri.ee/pood.

 

---

 

Jaanuari Horisont tähistab Eesti 100. sünnipäeva

Horisondi 52. aastakäiku alustav sinimustvalget tooni kaanega number on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Koostöös Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri teadlastega on üksipulgi selgitatud Eesti omariikluse sünnilugu. Kaaneloos kirjeldab ajaloolane Ago Pajur, milliste tähtsate sündmuste jada andis 24. veebruaril 1918 võimaluse kuulutada välja iseseisvus. Pajur viitab, et esimese Eesti riikluse loomisaktina on käsitletud ka 15. novembrist 1917 pärit maanõukogu otsust, millega eestlased asusid teostama rahva enesemääramisõigust ja eraldasid Eesti senisest emamaast Vene riigist.

Helen Rohtmets-Aasta on usutlenud TÜ Eesti ajaloo rahvusprofessuuri juhti professor Tõnu Tannbergi. Juttu on Eesti sõjaajaloo uurimisest ja omariikluse tekke eeldustest. Tannbergi hinnangul oli üks olulisimaid rahvusriigi tekkele viljaka pinnase loonud asjaolusid eestlaste kõrge haridustase, mis soodustas juba 19. sajandil rahvuslike ideede levikut.

Tannbergi sulest on ilmunud ka artikkel eesti sõduritest ja ohvitseridest esimeses maailmasõjas. Ta viitab, et just ilmasõjas aitasid esialgu Vene impeeriumi eest võideldes lahingukarastuse saanud eesti mehed hiljem võiduka vabadussõjaga Eesti iseseisvust kindlustada.

Artiklis „Kust me tuleme? Demograafiline ajalugu eestlaste geenides“ annavad Eesti biokeskuse geneetikud ülevaate sellest, mida on viimaste geeniuuringutega saadud teada meie rahva päritolu kohta. Selgub, et praeguste eestlaste geneetiline taust on kujunenud mitme eri aegadel Läänemere kaldale jõudnud inimrühma segunemisel ja püsinud enam-vähem muutumatuna rauaajast alates.

Kosmoselugude sarjas selgitab Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv omakorda Eesti silmapaistvalt suurt jalajälge astronoomias. Kõne all on selles vallas Eestile maailmakuulsust toonud persoonid ja nende teod.

Horisont on käinud külas ERM-i konservaatoritel ning uurib reportaažis lähemalt, kuidas seal kaitstakse Eesti ja eestlaste lugu pajatavaid esemeid ajahamba puremise eest.

Veel saab lugeda sõnast „vabariik“, Eesti loodust sümboliseerivast Põhja-Eesti klindist, Eesti ilmaoludest, Julius Kuperjanovi kuuliauguga frentšist ja Eesti iseseisvusmanifesti versioonidest. Mõtteid teadusest jagab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ning pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb joonistada pentaminokujundeid, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

---

 

Eesti Metsa on nüüd lihtsam osta

Aasta alguses laiendati ajakirja Eesti Mets müügivõrku, et ajakirja üksiknumbreid saaks hõlpsamalt soetada. Ajakirja leiab nüüd 211 müügikohast üle Eesti (vt kaarti http://bit.ly/2Drez8Z).

Eesti Metsa värske numbri tunneb ära kaanel oleva hundipildi järgi. Talvenumbrist saab peale hundiloo lugeda veel metsise ja kiskjate suhete, koprajahi ning jõulukuuskede kasvatamise kohta, intervjuud Eesti erametsaliidu juhiga, artikleid maailma metsanduse suundumustest, metsamaade kaitse alla võtmisest, moodsast ehitusmaterjalist jm.

Ajakirja Eesti Mets on alates 2002. aastast välja andnud MTÜ Loodusajakiri, seda toetab KIK.

---

 

Eesti Looduse noortekülg kutsub nuputama ja fotosid saatma

Alates jaanuarinumbrist kutsume kuni 16-aastasi (kaasa arvatud) noori lahendama Eesti Looduse rubriigis „Mikroskoop“ nuputamisülesandeid. Avaldame noortekülje ka Eesti Looduse veebilehel. Vastuseid saab otsida, soetades paber- või digiajakirja meie e-poest (e-pood.horisont.ee/e-ajakirjad/).

Jaanuarinumbri nuputamisülesannete vastuseid ootame hiljemalt 19. jaanuariks aadressil mikroskoop@loodusajakiri.ee või paberkirjaga meie toimetusse (Veski 4, Tartu). Kirja teemaks märkige „Mikroskoop“. Auhind loositakse välja kõigi kuni 16-aastaste vahel, kelle vastused on õiged. Lisa alati oma vanus, muidu loosimisel osaleda ei saa! Õiged vastused ja auhinnasaaja anname teada järgmises numbris. Auhinna on välja pannud kirjastus Varrak.

Noortekülje tarbeks ootame ka noorte kaastöid: igas numbris avaldame ühe meeleoluka loodusfoto; loe täpsemalt rubriigist „Mikroskoop“!

 

---

 

  

Allikas: elmar.postimees.ee

 

Loodusajakiri raadiotes

2007. aastast püsivalt eetris olnud saade „Loodusajakiri“ on Kuku raadios endiselt „eelolümpiaraadio vaheajal“, kuid teistes raadiokanalites on olnud meist kuulda rohkem kui siiani ja loodetavasti jääb nii ka edaspidi.

8. jaanuaril rääkis vastutav väljaandja Riho Kinks Vikerraadio saates „Ökoskoop“ jaanuarikuu Eesti Loodusest, 14. jaanuaril jagas polaaruurija Timo Palo raadio Elmar igapühapäevases saates „Maailmamix“ näpunäiteid algajale talvematkajale ning 21. jaanuaril räägib mükoloog Jane Oja majavammist. Palo ja Oja on neil teemadel kirjutanud Eesti Looduse jaanuarinumbris.

 

EESTI UUDISED

---

 

Asko Lõhmus igapäevatöö juures (foto: Aldo Luud)

  

Asko Lõhmus on Postimehe aasta inimene

Ajaleht Postimees andis 5. jaanuaril aasta inimese tiitli ökoloog ja looduskaitsebioloog Asko Lõhmusele tema rolli eest teadlasena mullu inimeste meeli erutanud metsandusteemalises diskussioonis. Lõhmus juhatab Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis loodusressursside õppetooli ning juhib looduskaitsebioloogia töörühma.

Juba lapsepõlves põhjalikult ja süstemaatiliselt looduse saladustesse süvenenud Asko Lõhmus huvitus esmalt ornitoloogiast, eelkõige röövlindudest. Just röövlindude teemal kaitses ta professor Raivo Männi juhendusel 1999. aastal magistritöö („Regulaarsed fluktuatsioonid Eesti röövlinnupopulatsioonides ja nende seos uruhiirlaste dünaamikaga“) ja 2003. aastal doktoritöö („Habitat preferences and quality for birds of prey: from principles to applications“). Tulid ka esimesed tunnustused: 2005. aastal pälvis Lõhmus Eestimaa looduse fondi noore looduskaitsja auhinna ja ajakirja Eesti Mets aasta autori tiitli.

Nüüd ongi Lõhmus juba aastaid keskendunud metsaökoloogiale. Praegu juhendab ta kaht projekti: „Uudsed ökosüsteemid ja ökoloogiline taastamine säästva looduskasutuse kontekstis“, mis kestab kuni 2020. aasta lõpuni, ja 2019. aasta juunis lõppev „Kõdusoometsade looduskaitseperspektiiv“. Mullu lõppes kaks suurt projekti, milles uuriti metsise elupaikade sihttaastamist Soomaal ja metsise elupaigakvaliteeti määravaid tegureid. Lõhmus on olnud kuue kaitstud doktoritöö ja kümne magistritöö juhendaja, praegu juhendab ta nelja doktoranti.

2008. aastast on Lõhmus kuulunud RMK teadusnõukogusse, 2012. aastast löönud kaasa riigi metsandusnõukogus. Lõhmust iseloomustavad tohutu töövõime, süstemaatiline käsitlusviis ja suurepärane esinemisoskus. Tema tööd on mitmeti tunnustatud: 2010. a pälvis ta TÜ aumärgi, 2011 Eesti looduskaitsemärgi, 2011 riikliku teaduspreemia põllumajandusteadustes, 2016 valisid TÜ ökoloogiaüliõpilased ta parimaks õppejõuks. 2017. aastal sai Asko Lõhmus Eesti Eluteaduse Hoidja auhinna Eesti metsateaduse hoidmise eest ja Eesti keskkonnaühenduste kojalt (EKO) aasta keskkonnateo tiitli.

Asko Lõhmuse isa oli kirjanik Aivo Lõhmus, ema kirjandusteadlane Ele Süvalep.

Postimehe aasta inimese auhind anti tänavu välja 21. korda. Tiitliga käib kaasas Ivo Lille klaasskulptuur.

Postimees / www.etis.ee / Uudistaja

      

---

 

  

Plaanitava tehase võimalik asukoht Tartu- või Viljandimaal. Allikas: Est-For Invest / ERR

 

Kodanikuühendus läks tselluloositehase rajamise vastu riigikohtusse

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) läks Est-For Investi kavandatava tselluloositehase vastu riigikohtusse. Ühendus vaidlustas riigikohtus Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused, millega jäeti ühenduse kaebus menetlusse võtmata.

Mullu sügisel andis ühendus halduskohtusse esmase õiguskaitse taotluse ja kaebuse, milles soovis tühistada ettevõtte Est-For Invest tehase rajamisega seotud haldusaktid, kuid kohus ei võtnud seda arutusele. Halduskohus tagastas EMA kaebuse läbi vaatamata ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Seejärel vaidlustas ühendus halduskohtu otsuse ringkonnakohtus, ent ka seal jäi kaebus mullu 24. novembril rahuldamata, mistõttu ühendus pöördus riigikohtusse.

EMA pöördus kohtusse avaliku huvi kaitseks keskkonnaorganisatsioonina, kuid halduskohus leidis, et MTÜ-l puudub kaebeõigus vaidlustada valitsuse vastavat korraldust ning osaliselt ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Kodanikuühendus on seisukohal, et riigi eriplaneeringu algatamisel pole kodanikke piisavalt kaasatud ja tehase rajamise protseduur on liikunud edasi kiiremini, kui ühiskonnale on pakutud kaasarääkimise võimalust.

Ühendus pole rahul ei tselluloositehase riikliku eriplaneeringu algatamise ega keskkonnamõjude hindamisega.

ERR/Uudistaja

      

---

 

   

Tartu ajaloolise sümboli, teises maailmasõjas hävitatud Kivisilla kohale 1957–1959 rajatud Kaarsillast on samuti saanud üks linna sümboleid (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu aasta tegu on Kaarsilla renoveerimine

Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil „Tartu aasta tegu 2017“ hääletasid tartlased aasta tähtsaimaks teoks Kaarsilla renoveerimise.

28. detsembri tunnustusüritusel raekojas andsid Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba peatöövõtjale aktsiaseltsile TREV-2 Grupp auhinnaks klaasikunstnik Tiina Sarapu taiese „Sild“.

Peale Kaarsilla renoveerimise pidasid tartlased 2017. aastal olulisemateks kordaminekuteks järgmisi tegusid: Annelinna kergliiklustee, Apollo kino avamine, koorimuusika maraton Maarja kiriku taastamise heaks, orienteerumise maailmameistrivõistlused Tartus, rahvusarhiiv Noora, Spark Makerlab ehk nokitsejate koda, tagurpidimaja, turuhoone remont, vaksaliesise väljaku uuendamine koos Vaksali tänava renoveerimisega ja Veeriku tennise- ja sulgpallikeskus. Nende teostajad said aukirja ja Valdur Mikita raamatu „Tartu tähestik“. Kokku anti aasta teo valimisel tänavu ligi 3000 häält.

Postimees ja Tartu linnavalitsus on ühiselt Tartu aasta tegu valinud juba kakskümmend korda. Senised Tartu aasta teod on olnud Vanemuise kontserdimaja (1998), Jaani kiriku tornikiiver ning kirikukellad Peetrus ja Paulus (1999), korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavõit (2000), Aura keskus (2001), Treffneri kooli renoveerimine (2002), Turusild (2003), tunnelkollektor Kesklinna-2 (2004), Jaani kiriku taastamine (2005), hansalodi Jõmmu (2006), Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamine (2007), TÜ kliinikumi uued ravihooned (2008), rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartus (2009), kopsu siirdamine TÜ kliinikumis (2010), Ahhaa keskus (2011), Tartu vaksalihoone ootesaal (2012), Lääneringtee ja Idaringtee esimese etapi valmimine (2013), Võidu silla renoveerimine (2014), Ihaste silla ja Idaringtee teise etapi ehitus (2015) ja ERM-i uus hoone (2016).

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

      

---

 

  

Mereakadeemia peahoone projekteeris üle saja aasta tagasi Balti laevaehitustehase peahooneks Peterburi arhitekt akadeemik Aleksandr Dmitrijev (foto: Iifar/Wikimedia)

 

TTÜ lõpetas Vene-Balti laevaremonditehase peahoone ehituse

Tallinna tehnikaülikooli Eesti mereakadeemia sai jõuludeks oma üle 100-aastase ajalooga maja kellatorni kellad, mis esitavad iga täistund üliõpilaste hümni „Gaudeamus“ (kuula: http://bit.ly/2FxwNXb).

Mereakadeemia asub Kopli poolsaare tipus endises Vene-Balti laevatehase peahoones. Ajalooliste fotode põhjal on teada, et kui hoone ehitus 1914. aastal lõpetati, polnud planeeritud tornikellasid veel paigaldatud. On teada, et kellamehhanismid jõudsid küll sama aasta sügiseks Koplisse, kuid sõjaolukorra tõttu jäid need torni paigaldamata ja evakueeriti hoopis Taganrogi, kuhu need lõpuks jäidki. 1980. aastate restaureerimise käigus maaliti aga tornikellade mulaažid, ilma kellamehhanismideta, ja siiani olidki tornikellad vaid maalitud sihverplaadid.

Mereakadeemia direktor Roomet Leiger meenutab: „Me oleme senini ikka nalja visanud, et meie maja tornikell näitab õiget aega kaks korda päevas, kuna tegu oli kella mulaažiga. Nüüd aga näitavad kellad õiget aega neljas suunas ja löövad nii täis- kui pooltundi. Kellalöömine on meie majas alati au sees olnud. Tulevased laevaohvitserid peavad vahti ja löövad kella ka majas sees nagu laevaski. Uus tornikell on sellele heaks täienduseks väljapoole maja ja loodetavasti pakub rõõmu ka teistele.“

Taastatud kellade kujundusel on lähtutud algsest, 1912. aastal tehtud kujundusprojektist, järgides muinsuskatse tingimusi. Kellad on näha neljast ilmakaarest, pimedal ajal valgustatud ja löövad hommikust kuni 22-ni õhtul.

TTÜ/Uudistaja

     

---

 

   

Selline kompleks püstitatakse Emajõe vasakkaldale Tartu kesklinnas (allikas: Tartu linnavalitsus)

 

Tartu teeb ettevalmistusi Koidula ja Jannseni mälestusmärgi rajamiseks

Tartu linnavalitsus väljastas loa rajada Lydia Koidulale ja Johann Voldemar Jannsenile pühendatud monument ja väljak Kaarsilla lähedal asuvale Ülejõe pargialale.

Rahvusliku liikumise suurkujude Jannseni ja Koidula mälestuse jäädvustamine on väärikas juubelikingitus Eesti vabariigile ja kõigile tartlastele.

Koidula ja Jannseni monument ja väljak moodustavad maastikuarhitektuurse ja skulpturaalse terviku, millega luuakse Kaarsilla lähedusse külgetõmbav ajaveetmiskoht. Skulptuuri autorid on paigutanud Koidula ja Jannseni n-ö rahva sekka ja kujutanud Koidulat lapsena.

Mälestusmärgi ideekonkurss peeti 2016. aasta suvel, võitis töö „Tärkamine“, mille autorid on osaühingu TajuRuum maastikuarhitektid Edgar Kaare, Kerli Irbo jaTerje Ong, kujurid Bruno Kadak ja Mare Mikof ning arhitekt Tõnu Laanemäe.

Koidula ja Jannseni monumendi rajavad hankel ühispakkumuse teinud TajuRuum, Keha3 ja Tormis Disain. Skulptuuri ja seda ümbritseva väljaku ehituseks on selle aasta eelarvesse planeeritud ligi 300 000 eurot.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

      

---

  

Allikas: kuvatõmmis www.linnuvaatleja.ee

 

Linnuvaatleja määramisvõistlusel lõi kaasa poolteistsada inimest

Linnuvaatleja määramisvõistluse mulluses viimases, 9. voorus (http://bit.ly/2CY4Lma) oli osalejaid kokku 51, neist 32 algajat ja 19 edasijõudnut. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 17 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Õigesti vastanute vahel loositi välja TÜ loodusmuuseumi perepilet, mille võitis Maiu Talja, ja Eesti loodusmuuseumi perepääse, mille võitis Õnneke Hermaste.

Kokku oli aprillist detsembrini kestnud määramisvõistlusel 146 osalejat, sealhulgas 103 algajat ja 43 edasijõudnut. Kokkuvõttes jagasid algajate hulgas esikohta Tiina Kerov, Maia Mikk ja Reet Org 44 punktiga ning edasijõudnutest Jaan Grosberg ja Pelle Mellov 39 punktiga. Loosi tahtel võitsid ajakirja Eesti Loodus poolaastatellimuse Reet Org ja Pelle Mellov, TÜ loodusmuuseumi perepileti Maia Mikk, TÜ loodusmuuseumi õppekogumiku „Lindude elupaigad“ Tiina Kerov ning tihase pesakasti Jaan Grosberg.

Linnuvaatleja 2018. aasta määramisvõistlus algab veebruaris.

linnuvaatleja.ee/Uudistaja

 

TASUB OSALEDA

---

 

Kokku loetakse ka linlaste toidule jäänud pardid (foto: Toomas Jüriado)

 

Käimas on kesktalvine veelinnuloendus

Seekordne rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus on juba viiekümne teine. Keskseteks kuupäevadeks olid seekord valitud 13.–14. jaanuar, möödunud nädalavahetus. Ent nagu varasematelgi aastatel lähevad kirja ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, sest paljudel vaatlejatel ei pruukinud keskne nädalavahetus vaba olla. Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiate Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt projekti „Kesktalvine veelinnuloendus“ alt (https://www.eoy.ee/node/109).

Vaatlejatel, kes sisestavad oma vaatlusandmed e-elurikkusesse, palutakse kindlasti märkuste lahtrisse ära märkida vaatlussektor ja mitu protsenti sektorist vaatlustega kaeti. Neil, kes e-elurikkust veel ei kasuta, tuleks vaatlustulemused saata aadressil leho.luigujoe@gmail.com või EOÜ, Talvituvad veelinnud, Veski 4, 51005 Tartu.

Ühtaegu toimub sel aastal ka rahvusvaheline luikede loendus. Luikede puhul paluvad korraldajad kindlasti kirja panna pesakonna suuruse. Seda on suhteliselt lihtne teha isegi suurte parvede puhul, kui jälgida noorlindude liikumist parves: üldjuhul hoiavad pesakonnad kokku.

      

---

 

Öökulli akadeemias saab kuulata Aleksei Turovskit (allikas: www.loodusmuuseum.ee)

 

„Teekond urust templisse“

on homme, 18. jaanuaril Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a) kell 18 algavas selle aasta esimeses Öökulli akadeemias esineva Aleksei Turovski teema. Juttu tuleb sellest, miks on hakatud eri kultuurides teatud loomi pühaks pidama, miks omistatakse neile tähendusi ja omadusi ning kui palju on neis müütides tegelikkust.

Öökulli akadeemias saab osaleda muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile kolm eurot, täispilet kuus eurot).

       

---

 

  

Kuvatõmmis linnukaamera pildist

 

Talilinnukaamera töötab ka tänavu

Juba kaheteistkümnendat talvehooaega saab veebikaamera vahendusel jälgida toidumajas käivaid linde. Huvilised näevad Otepääl asuva talilinnukaamera pilti Looduskalendri, Loodusemehe ja Linnuvaatleja koostöö tulemusel.

Ülekannet võimaldavad Elisa ja EENet. Voogedastus liigub Otepäält Tartusse EENeti serverisse Elisa 4G ühenduse kaudu.

Lindude toidulaua katab ka tänavu Balsnack, foorumit peab Looduskalender ja toidumaja linnuliike tutvustab Linnuvaatleja.

Vt http://www.linnuvaatleja.ee/uudised/talilinnukaamera-alustab-taas või http://looduskalender.ee/n/node/1969.

Kaamerapildi otselink http://tv.eenet.ee/toidumaja.html, kaamerapilt nutiseadmetele, kui see link ei tööta (iPhone, iPad, Android, VLC) http://tv.eenet.ee/hls/toidumaja.m3u8, kaamerapilt vanematele arvutitele (flash player) http://pontu.eenet.ee/player/toidumaja.html.

linnuvaatleja.ee/Uudistaja

       

---

 

  

Võrtsjärve uurija Peeter Nõges (foto: www.researchgate.net)

 

Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolekul

25. jaanuaril algusega kell 17.15 kõneleb Peeter Nõges teemal „Mis selles Võrtsjärves kogu aeg uurida on?“. Kõigile huvilistele vaba sissepääsuga loeng toimub Tartus LUS-i maja (Struve 2) saalis.

       

---

 

  

Tartu Poe tänava vabaõhugalerii uus näitus (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartus Poe tänaval saab tutvuda uue näitusega

Poe tänava vabaõhugaleriis saab kuu aja vältel vaadata näitust „Tartus on rohkem“.

Tartu linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehitusosakond esitleb Poe tänava valgusvitriinides valikut mullu Tartu linnaruumi lisandunud tänavatest ja platsidest. Parimatena on esile tõstetud Kaarsilla rekonstrueerimine, Roosi ja Aleksandri tänav, Annelinna kergliiklustee, Aparaaditehase taskupark, Vaksali väljak ning valik lähiaja muudatuste aluseks olevaid arhitektuurivõistluste võidutöid.

Näitust saab vaadata kuni 11. veebruarini.

       

---

 

  

Konverentsi eel kogusid korraldajad vanu soofotosid. Siin on üks näide: „Paadiga üle raba“ (foto ja allikas: Kaur Salus, Vanadpildid.net)

 

„Tüüpiline sookonverents – Eesti soode klassika“

on 2. veebruaril Tartus peetava traditsioonilise konverentsi pealkiri. Nõnda tähistatakse rahvusvahelist märgalapäeva. Konverentsile on koondatud teemasid nii Eesti soode seisukorrast, elustikust ja taastamisest kui ka soode ajaloost ja pärandist.

Sookonverents peetakse Tartu ülikooli Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2–226).

Registreeruda saab 29. jaanuarini või seni, kuni kohti jagub.

Päevakava, registreerumisvormi ja muu teabe leiate kodulehelt: https://soo.elfond.ee/konverents-2018/.

Konverentsi korraldab Eestimaa looduse fond koostöös Tartu ja Tallinna ülikooli, Eesti märgalade ühingu, keskkonnaameti ja Eesti loodushoiukeskusega, toetavad EC LIFE-programm ja KIK.

       

---

 

  

Sellise hiigelkuhja küünlaümbriseid kogusid lapsed eelmisel hooajal (foto: Eti Lillemäe / MTÜ Tuleviku Heaks)

 

Lapsed koguvad taas küünlaümbriseid ja pruugitud patareisid

Üks Eesti suurim keskkonnakampaania „Küünlaümbriste jaht“ on koos oma sõsarkampaaniaga „Patareijaht“ alustanud viiendat hooaega. Aktsiooni siht on suurendada laste keskkonnateadlikkust.

Püütakse koguda võimalikult palju alumiiniumist teeküünlaümbriseid ning pruugitud AA-, AAA- ja nööp-patareisid. Nagu varemgi võisteldakse kolmes kategoorias: lasteaialapsed, 1.–6. klassi ja 7.–12. klass, kusjuures eraldi arvestatakse väikeste (1–15 last) ja suurte ( vähemalt 16 last) koosseisude tulemusi.

Osalejatel tuleb hiljemalt 15. märtsiks registreeruda veebilehel www.kuunlajaht.com, sama kuupäevani kestab kogumisperiood. Seejärel saab kuni märtsikuu lõpuni tuua küünlaümbrised ja vanad patareid lähimasse Kuusakoski teeninduspunkti. Tulemused avalikustatakse veebilehel www.kuunlajaht.com ja Facebooki lehel facebook.com/kuunlajaht  30. aprillil; auhinnaüritus toimub 10. mail Tallinnas.

       

---

   

Pöialpoisi näpunukk (allikas: http://bit.ly/2DaWGyk)

 

Näpunukunäidendite võistlus

„Pöialpoiss peab sünnipäeva” on huvitava bioloogia kooli algatus; osalema oodatakse kõiki lasteaiarühmi. Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud etenduse peategelaseks on valitud pöialpoiss kui pisike, kuid äärmiselt vilgas ja toimekas lind. Need omadused samastuvad hästi ka eesti rahva olemusega. Näpunukkude näidendid on meie kõige pisemate kingitus eesti rahvale.

Pöialpoissi ja teisi eesti linde kujutavad näpunukud saab printida huvitava bioloogia kooli kodulehelt http://bit.ly/2DaWGyk. Samast leiab põnevaid fakte nii pöialpoisi kui ka mitme teise tavalisema Eesti linnu kohta.

Võistlusele esitatavad kuni kaheminutised näpunukuetendused tuleb salvestada (näiteks mobiiltelefoniga) ja korraldajatele saata hiljemalt 1. veebruariks. Võitjad selguvad rahvahääletuse teel ja avalikustatakse Eesti vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril. Rahvahääletuse lemmikud saavad ka auhinnad. Võistluse korraldust toetab KIK.

       

---

  

  

„Vereta jahi“ võidu tõi Jarek Jõeperale mullu see metskits pilt (allikas: RMK)

 

Loodusfotode näitus „Vereta jaht“

jõudis 4. jaanuaril Tartu loodusmajja (Lille 10); seda saab vaadata kuni 3. veebruarini E-R 9–18.

XX vereta jahti peeti 19.–21. mail 2017 Põlvamaal. RMK ja Overalli korraldatavast fotojahist võttis eelmisel kevadel osa 39 fotograafi, kelle saakloom oli aasta loom metskits. Esimene vereta jaht peeti 1997. aastal Järvamaal Väätsal. Kahekümne aasta jooksul on võistlusel jahitud kõike ja kõikjal, vee all ja vee peal. Varasematel aastatel on saakloomaks olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk, kährik ja metssiga.

Näitust saab vaadata majapiletiga, mis maksab kolm eurot, lapsele, õpilasele ja pensionärile kaks ja perele kümme eurot, loodusmaja õpilaspiletiga saab sisse tasuta.

       

---

   

Jaanuari kuu katse „Janune seller“ logo (allikas: www.huvitavbioloogia.ee)

 

Looduskeskkonnateemalised katsed lasteaias

on huvitava bioloogia kooli looduskatsete projekt, mis sai alguse 8. jaanuaril ja on mõeldud lasteaedadele.

Projekti raames avaldatakse igal kuul (välja arvatud kolm suvekuud) materjalid, mis on vajalikud põneva looduskatse tegemiseks. Iga eksperimendi juurde kuulub juhendmaterjal, millest lasteaiaõpetajad leiavad detailsed juhised ja lastele täitmiseks mõeldud töölehed.

Lasteaiarühmad, kes teevad katse ja avaldavad selle samal kuul, osalevad loosimisel ning võivad võita looduskeskkonna õppetööga seotud vahvaid auhindu. Selleks tuleb teha katsetamise aegu foto ja saata see kuu lõpuks aadressile helen@huvitavbioloogia.ee.

Jaanuari kuu katse, „Janune seller“, õpetab lastele, kuidas taimed joovad. Katse materjalid leiate huvitava bioloogia kooli kodulehelt http://bit.ly/2EDoVlA

Projekti toetab hasartmängumaksu nõukogu.

       

---

 

„Ökoralli 2018“

on linnuvaatlejate klubi Estbirding (vt www.estbirding.ee) tänavune võistlus.

Mullu otsiti võidu haruldasi linnuliike („Rarileidja 2017“), kuid tänavu pööratakse rohkem tähelepanu koduümbruse linnuliikidele ja tervislikele eluviisidele. Ökoralli on linnuvaatlus, kus kirja lähevad need liigid, mille vaatlemisel ei ole pärast kodust lahkumist üldjuhul kasutatud mootorsõidukeid.

Rohkem infot võistluse kohta ja osalejate muljeid retkedest leiate ökoralli blogist http://okoralli.blogspot.com.ee/.

Ökoralli 2018 / Uudistaja

 

MAAILMAST

---

 

Susi, karjapidajate ja looduskaitsjate tüliõun  (foto: Sergey Gorshkov / wilderness-society.org)

 

Prantslased alustasid kuus aastat kestva riikliku hundikavaga

Prantsusmaal aastail 2018–2023 kehtiv tegevuskava püüab arvestada nii huntide kui ka karjakasvatajatega.

Huntide tagasitulek on Prantsusmaal päevakajaline teema. Talumehed nõuavad intensiivsemat jahti, kuid keskkonnaorganisatsioonid soovitavad jahti piirata. Tegevuskava esmasiht on leida tasakaal ökoloogia ja karjamajanduse vahel.

Optimaalseks peetakse 500-pealist elujõulist hundiasurkonda. Karjakaitsemeetmete kõrval, mille raames tuleb rajada elektritarasid ja kasutada tõhusaid, aga teistele loomadele ja inimestele ohutuid karjakoeri, on välja töötatud kahjude heastamise võtted; kompensatsiooni eeldus on karjapidaja panus tõhusasse karjakaitsesse.

Väga oluliseks peetakse koolitust ja teavitust huntide käitumise ja karjakasvatusega seotud riskide kohta, samuti tuleb teha uuringuid huntide mõju kohta ökosüsteemidele. Valitsusel on kavas luua tehnilise toe meeskond abistamaks talumehi, kelle loomi on rünnatud. Toetatakse vee ja elektriga varustatud karjasehüttide rajamist.

Teadlased soovitavad küttida igal aastal 10–12% populatsioonist. Kuna praegu on riigis hinnanguliselt 400 hunti, on tänavune laskelimiit 40 looma. Loomaomanikud, kelle karja on hundid aasta jooksul vähemalt kolm korda rünnanud, saavad eelisõiguse kiskjaid lasta. Septembrist detsembrini ei tohi hunte küttida.

Esialgu pole selge, mis saab siis, kui hundiasurkond kasvab üle 500. Euroopa Komisjoni otsusega jääb hunt kindlasti kaitstavaks liigiks, hoolimata rohketest nõuetest hundijaht legaliseerida. Jätkata tuleb selgitustööd eksiarvamuse vastu, et jahiga saab lambaid kaitsta. Pigem on leitud, et jahi mõju võib olla suisa vastupidine: kui karjas elav hunt tapetakse, võib see karja lõhkuda, ent mitu üksikhunti on kariloomadele ohtlikumad kui soekari.

Austrias tegutseval Euroopa loodukaitseliidul hakkab valmima karjapidamise käsiraamat, kus on toodud parimaid näiteid tõhusate karjakaitsemeetmete kohta seitsmes Euroopa riigis. Prantsusmaa kõrval luuakse huntide ja karjakasvatuse kooseksisteerimise strateegiat ka Saksamaal.

wilderness-society.org / Uudistaja

 

---

 

Kiivitaja pesa (foto: Andrea Santangeli / Helsingi ülikool / AlphaGalileo)

 

Soojenevas kliimas hävib talumaadel senisest rohkem linnupesi

Soome põllupidajad püüavad kohandada oma kevadtöid soojeneva ilmastikuga, muutes külvitööde aega. Ka põldudel pesitsevad linnud on olnud sunnitud nihutama pesitsusaega varasemaks.

Helsingi ülikoolis tehtud uurimuse põhjal on linnud olnud kiiremad muutustele reageerima kui talumehed. Nii juhtub üha sagedamini, et linnud munevad pesadesse, mis paiknevad veel külvamata maadel. Tagajärg on neile pesadele mõistagi fataalne: masinad sõidavad neist lihtsalt üle, ehkki põllumehed tahaksid linde hoida.

Soov toota üha rohkem toitu suurenevale ja aina nõudlikumale elanikkonnale on viimasel poolsajandil ajendanud põlluharimisviise suuresti muutma: ulatuslikumalt kasutatakse kemikaale, näiteks  pestitsiide ja herbitsiide, põllud on suuremad ja ühetaolisemad, mitmesuguseid masinaid müttab ringi hoopis rohkem. Kõik see on muutnud tootmise väga tõhusaks ja rohkendanud saake, aga olnud samas täielik katastroof põllumaade elurikkusele, näiteks lindudele. Maapinnale munevad liigid, näiteks kiivitaja ja koovitaja, on kandnud tohutuid kaotusi võrreldes aegadega, kui pesitsusperiood algas veel hiljem. Kõnealuses uurimuse järgi hävib muutunud kliimas koguni enamik pesi.

Helsingi ülikooli loodusmuuseumi uurija Andrea Santangeli sõnul on seni ilmselgelt liiga vähe uuritud kogu ainevalda, mis tegeleb elurikkuse ja inimeste reaktsiooniga muutuvale kliimale. Kõnealune uurimistöö, milles võrreldakse maakasutuse ja elustiku arengu võtmeetappide aegu, on üks esimesi ja selgelt Soome-keskene, aga selle järeldused on Santangeli hinnangul hoopis üldisema tähendusega. On viimane aeg arendada selliseid põlluharimisviise, mis tõhusalt arvestaksid talumaid asustava elurikkusega.

AlphaGalileo/Uudistaja

 

  LÕPUPILDID

---

 

Jõulud ja jõulujärgne Tartus

 

Jõululaupäev Raekoja platsi „Valguskülas“: soe ja peaaegu lumeta (foto: Juhan Jüriado)

 

Esimene jõulupüha: paar külmakraadi

 

8. jaanuar: parajasti nii palju külma, et öösel sadanud õhuke lumekiht jääb pidama

 

Jõulukuuskede kurb lõpp

 

13. jaanuaril tuleb lõpuks ammu oodatud külm

 

15. jaanuar: lund on napilt, aga Emjõgi peaaegu jääs. Kui poolpimedaks jäänud ilmasammas ei valeta, on veetase lausa 230 cm üle mõõtejaama nulli ehk umbes poolteist meetrit  rohkem kui mullu samal ajal (fotod: Toomas Jüriado)

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud  ja pildistanud  Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

---