Horisondi 52. aastakäiku alustav sini-must-valget karva kaanega number on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Koostöös Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri teadlastega on Eesti omariikluse sünnilugu üksipulgi lahti kirjutatud. Kaaneloos kirjeldab ajaloolane Ago Pajur, milliste oluliste sündmuste jada viis iseseisvuse väljakuulutamiseni 24. veebruaril 1918. Pajur viitab, et esimese Eesti riikluse loomisaktina on käsitletud ka juba 15. novembrist 1917 pärit maanõukogu otsust, millega eestlased asusid teostama rahva enesemääramisõigust ja lõikasid Eesti senisest emamaast, Vene riigist lahti.
Helen Rohtmets-Aasta on usutlenud Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri juhti, professor Tõnu Tannbergi. Juttu on Eesti sõjaajaloo uurimisest ja omariikluse tekke eeldustest. Tannberg märgib, et üks olulisimaid rahvusriigi tekkele viljaka pinnase loonud asjaolusid oli eestlaste kõrge haridustase, mis soodustas juba 19. sajandil rahvuslike ideede levimist.
Tannbergi sulest on ilmunud ka artikkel, milles ta räägib lähemalt eesti sõduritest ja ohvitseridest esimeses maailmasõjas. Ta viitab, et just ilmasõjas aitasid esialgu Vene impeeriumi eest võideldes lahingukarastuse saanud eesti mehed hiljem võiduka Vabadussõjaga Eesti iseseisvust kindlustada.
Artiklis „Kust me tuleme? Demograafiline ajalugu eestlaste genides“ kirjeldavad Eesti biokeskuse geneetikud, mida on viimaste geeniuuringutega meie rahva päritolu kohta teada saadud. Selgub, et tänaste eestlaste geneetiline taust on kujunenud mitme eri aegadel Läänemere kaldale jõudnud inimgrupi segunemisel ja püsinud enam-vähem muutumatuna rauaajast alates.
Kosmoselugude sarjas kaardistab Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv omakorda Eesti silmapaistvalt suurt jalajälge astronoomias. Kõne all on kõik selles vallas Eestile maailmakuulsust toonud persoonid ja nende teod.
Uues numbris külastab Horisont ka eesti rahva muuseumi konservaatoreid ning uurib reportaažis lähemalt, kuidas muuseumi staare ehk hoiul olevaid kõikvõimalikke Eesti ja eestlaste lugu pajatavaid esemeid ajahamba puremise eest kaitstakse.
Veel saab lugeda sõnast vabariik, Eesti loodust sümboliseerivast Põhja-Eesti klindist, Eesti ilmaoludest, Julius Kuperjanovi kuuliauguga frentšist ja erinevatest Eesti iseseisvusmanifesti versioonidest. Mõtteid teadusest jagab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.