Kuu Arhiiv: September, 2024

Eesti Looduse 25. fotovõistlus

Ajakiri Eesti Loodus on kuulutanud välja fotovõistluse, mis sel aastal toimub 25. korda. Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotokonkursse. Osaleda saab kuni...

Loodusajakiri: ürgjõe org Saaremaa ja Hiiumaa vahel

Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva ürgjõe oru hüpoteesile on geoloogidel nii poolt- kui vastuargumente. Eesti geoloogiateenistuse poolt algatatud Väinamere geoloogilise kaardistamise projekti raames uuriti...

Elusorganisme matkiv robootika

Mis on jäik robootika? Missugust robootikat nimetatakse pehmeks robootikaks? Milliseid võimalusi kätkevad liposoomi tehnoloogia ja DNA-origami? Nendel teemadel räägivad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor...

Soe, susi, sutt: see tähendab Mulgimaal hunti

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Fotod: INGMAR MUUSIKUS Tänavusel suvel meenutasime hea sõnaga looduskaitsjat, muhedat rahvavalgustajat Veljo Rannikut (1934–2012) tema 90. sünniaastapäeval. Eesti Raadio arhiivis on talletatud heliülesvõtted...

Eestis katsetatakse bioasfalti

Tekst: PIRET PAPPEL Roheasfaldiga kaetud juurdepääsutee Eesti maaülikooli katsejaamas Rõhul. Bituumen on siin 15–25 protsendi ulatuses asendatud puidupõhisest biomassist toodetud ligniiniga Foto: Eesti maaülikool Kas tee-ehitus saab...

INTERVJUU | Väikeste asjade mõistmiseks on vaja neid kaugemalt vaadata

Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

TEGUTSE TEADLIKULT | Satelliidid on inimsilmad taevalaotuses

Tekst: MARTIN TIKK Taevalaotuses tiirlevad satelliidid ja ka maapinnal paiknevad radarid kui inimese lisasilmad võimaldavad saada reaalajas hea ülevaate Eestimaa pinnast, aga ka ilmast ja...

Loodusajakiri: Juhani Püttsepp ja “Seik”

Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjas Eesti Loodus ilmuvast lugude sarjast „Seik“ ja Soest ning hundist. Saadet juhib Tiiu...

LIHTNE KÜSIDA | Kes lõhub kände?

Pildil olevat männikändu on kõige nähtavamalt lõhkunud musträhn. Tema võimsa noka töö tõttu tekivad suured laastud. Kände võivad lõhkuda ka suur-kirjurähn ja hallrähn, kuid...

Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asub ürgne jõeorg?

① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna poolsaare tipus kujutab endast Saaremaa põhjarannikul esile kerkivat Siluri klindi lõiku. See klindivöö palistab Hiiumaa ja...

EESTI KIHELKONNAD | Harju-Madise kihelkonda on vorminud sõjanduslugu

Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete nautijad on kindlasti teinud ringi ümber Pakri poolsaare ja imetlenud mereavarusi. Ajaloohuvilised on turninud Padise...

KODULUGU | Kuidas tekkis Ahtme?

Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima 1940. aastate keskel. Ees on näha endise elektrijaama haljastatud tuhaplatoo Foto: maa-ameti fotoladu Ida-Virumaa maapõues leiduvad...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Maaülikooli teadlased lugesid kokku Eesti raudkärblased

Eesti maaülikooli teadlaste uuringus tehti kindlaks, et Eestis on...

HARAKALE HAIGUS | „Uus aasta tuleb pliivaba“

Tekst: KEN KALLING Nõnda kuulutas Õhtuleht 1999. aasta detsembris. Uudis...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kuidas jõuavad linnud oma talvituskohta ja kevadel tagasi?

Oktoobri teisel laupäeval tähistame maailma rändlindude päeva.
spot_img