Kuu Arhiiv: Juuli, 2024

Nahkhiireuuringud on viinud mind iseäralikesse varjumetsadesse ja pannud muretsema, et selliseid kooslusi on jäänud aina vähemaks. Miks on need nahkhiirtele olulised? Tekst ja fotod: MATTI...

Hinnomäe pooleteise hektari suuruses kuusikus pesitses 2022. aasta suvel kaks paari hallkärbsenäppe. Ühe pesa juures jälgisin linnupere toimetamisi alates poegade koorumisest kuni väljalennuni ehk...

Aleksei Lotman väidab, et ta peab loomi vähe, praegu on vaid hobune, lehm ja pull ning lambad. Loomapidamine aitab looduskaitsjatel põllumajanduse probleemidest aru saada. Puhtu...

Et sellele küsimusele vastata, tuleb kõigepealt täpsustada, kellele parim. Inimese vaatevinklist on parimad need metsamarjad, mis maitsevad hästi, sisaldavad rohkesti kasulikke aineid ning mida on...

Tartust Jõhvi sõites keerab maantee Kauksi kohalt Peipsist eemale. Tosin kilomeetrit läbi laante ja metsadevaheliste põldude ning hakkabki paistma haljendav küngas kirikutorniga. Oleme jõudnud...

Tekst: KAI VELLAK, NELE INGERPUU Kaart: ANDREI KUPJANSKI Rohekõrvad ligi maad salahääli kuulavad – kas tulemas on vihmasadu või põud on kuulutamas kadu. Nele Ingerpuu Harilikku helvikut (Marchantia polymorpha L.)...

Tekst: IRJA SAAR Fotod: VELLO LIIV Eesti mükoloogiaühing on valinud 2024. aasta seeneks kamperriisika(Lactarius camphoratus). Üks valiku ajend oli Tartu ülikooli emeriitprofessori Kuulo Kalamehe 90...

Eestis kasvab kümneid tähelepanuväärsete mõõtmetega hariliku tamme isendeid. Mõni on eriti võimas tüve jämeduse poolest. Ainuüksi üle kuuemeetrise ümbermõõduga tammesid on teada üle kümne....

Tekst ja fotod: MARTIN TIKK Teekummelit kui tuntud ravimtaime teatakse droogina hästi, kuid taime ennast ei olegi nii lihtne ära tunda: temasarnased on näiteks Eestis märksa...

Tekst: MALL HIEMÄE Inimene on teisi eluslooduse liike ja rühmi iseloomustanud nii võrdluses inimühiskonnaga kui üksteisega. Hea ja halva skaalal on näiteks meie rahvuslind suitsupääsuke...

Tekst: ELLE-MARI TALIVEE Esimene märksõna aastal 1935 ilmunud „Eesti entsüklopeedia“ 5. köites on „käolised“, mis ütleb Eestis levinud liigi kohta järgmist: „K-test on Eestis...

Parasvöötme metsad, ka Eestimaal, on marjarikkad. Sestap on marjulkäigud eestlastele küllaltki tavapärased, kuigi praegusajal korjatakse neid loodusande märksa vähem kui varem. Siiski on paljud...