LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Sügisene Horisont uurib kulla salapärast tekkelugu ja hundi kodustamist
Horisondi septembri-oktoobrinumbri kaaneloos „Kuidas jõudis kuld sõrmusesse“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt kulla mõistatuslikku tekkelugu. Nagu kõigel muul algas ka kulla teekond mittemillestki. On huvitav arutleda, kuidas mittemillestki saab järsku miski. Palju peavalu on astrofüüsikutele teinud ka Maa koores ja pinnal asuva kulla päritolu.
Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi juhtteadur Urmas Saarma kirjutab artiklis „Hundist koeraks: kodustamise lugu“ lähemalt meie ustavate neljajalgsete sõprade kodustamise tagamaadest. Saarma märgib, et vanimad tõendid koera esinemise kohta Eesti aladel on pärit umbes 11 000 aasta tagusest ajast Pärnu jõe äärsest Pulli asulast. Edaspidi on Horisondi numbrites oodata jätkulugusid loomade kodustamise teemal.
Sven Paulus on usutlenud Eesti maaülikooli professorit Mati Roastot, kõne all on toidu ja selle ohutusega seotud müüdid ja lihtsad kuldreeglid, mida on vaja inimestele ikka ja jälle meelde tuletada.
Folklorist Marju Kõivupuu vaatleb artiklis „Tagametsast supermarketisse: kust saab joogivesi plastpudelisse ehk tõsilood elust enesest“ eestlaste kohati vastuolulist loodustunnetust. Kõivupuu tõdeb, et me kihutame Eestis justkui kiirteel: püüdleme ühelt poolt Euroopa vanade heaoluriikide elustandardite poole, aga teisalt vajame nende muutuste tasakaalustamiseks mikitalikku maailma. Seejuures peegeldavad meie loodusega seotud uskumused, tõekspidamised ja väärtushinnangud meie esivanemate loodustunnetust ja maailmapilti.
Klimatoloog Ain Kallis vaatleb järjekordses ilmalugude sarja kirjutises lähemalt ilma rolli filmides. „Teadlane kabinetis“ on Tartu ülikooli geoloogiateadur Riho Mõtlep, kes tutvustab maapõueressursside arenduskeskuse tööd. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seotud rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar meie teadust teise maailmasõja pöörises.
Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu metroost; „Igameheteadus” otsib rannikult prügi, „Huvitav Venemaa“ annab ettekujutuse Vene sõdurite pilotkadest ja tšekistide nahkjakkidest; rubriigis „Muuseumipärl“ tutvustab põllumajandusmuuseum iseliikuvat lokomobiili Lincoln. Kõne all on ka surmanuhtlus 18. sajandi Eesti kohtutes; mikroskoobi all on uudsed nano- ja mikrokiulised haavakatted. Peale selle saab lugeda kirjanik Urmas Vadi mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ õige tee leidmise ülesannete kallal ja ristsõnu lahendades, nuputamist pakub ka „Mälusäru”.
Üksiknumbri või e-ajakirja saab soetada meie e-poest!
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID
Ülar Allas (allikas: Ülar Allase Facebook)
Kuku tutvustab Eesti Looduse septembrinumbrit
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ sirvivad peatoimetaja Toomas Kukk ja saate autor Toomas Jüriado ajakirja Eesti Loodus septembrinumbrit. Pisut pikemalt tuleb juttu vesipapist, merest tõusvast maast, Madisepäeva lahingust, intervjuust zooloogi ja jahimehe Harri Valdmanniga, 30 aasta möödumisest üleujutusest Tamula järvel ning mõnel muulgi teemal. Ühtlasi meenutame, et oktoobri lõpuni saab üles laadida fotosid ajakirja tänavusele fotovõistlusele.
Nädala pärast, 5. oktoobril, räägib biomeditsiinidoktorist reisikirjanik Ülar Allas Kagu-Aasia ülipopulaarsest delikatessist: söödavatest linnupesadest, millest pajatab ka tema artikkel „Söödavad linnupesad: idamaine kaaviar“ septembrikuu Eesti Looduses. Rännumees on meie piiritaja sugulaste salangaanide süljest koosnevatest pesadest valmistatud suppi ka ise proovinud, nii saame küsida, kuidas maitses ja kui palju maksis. Ka selle intervjuu on teinud Toomas Jüriado.
Saade „Loodusajakiri“ on Kuku eetris igal neljapäeval pärast kella kümneseid uudiseid, kordus sama päeva õhtul 21.15. Varasemaid saateid on võimalik järelkuulata Kuku veebilehelt.
„Pilvepiir 2016“ võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes, autor Janek Pärn
Meeldetuletus: pilvefotovõistluse tähtaeg on mõne päeva pärast!
Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus kuulutasid juulis välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2017“. Fotovõistluse siht on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.
Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud 1. oktoobriks; töö maksimaalne suurus on 2000 × 2000 pikslit ja maht 2 MB. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaksid olema laetud Youtube’i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee.
Täpsemat teavet võistlustingimuste ja auhindade kohta vaata Loodusajakirja veebilehelt.
EESTI UUDISED
Tähtvere elanikud saatsid loomaaiaelanikele nosimist (foto: Tallinna loomaaed)
Tartlased kogusid elevantidele pool tonni õunu
Tartu Tähtvere seltsi möödunud nädalalõpu õunaõuepäevadel koguti Tallinna loomaaia elevantidele aiasaadusi. Kokku toimetati loomaaeda 500 kg õunu ning natuke kõrvitsaid ja suvikõrvitsaid. Loomaaia kolmele elevandile jätkub sellest kaheks nädalaks.
Tallinna loomaaed
Metskits (Wikimedia Commons, autor: Andreas Eichler)
Metsloomi uurivad Euroopa teadlased kogunevad Tartus
27.–30. septembril peetakse Tartus X rahvusvaheline Balti terioloogiakonverents, kuhu tulevad kokku imetajaid uurivad teadlased nii Baltimaadest kui ka mujalt Euroopast. Konverents keskendub eelkõige metsloomade biogeograafiale, populatsioonigeneetikale ja haigustele, mis võivad metsloomadelt kanduda edasi inimesele. Konverentsi korraldavad TÜ zooloogiaosakonna terioloogia õppetool ja terioloogiaselts. Konverentsi koduleht: http://www.terio.ee/btc2017.
TÜ
Tallinn jätab Nõmme poolt vaadates rohelise linna mulje (Wikimedia Commons / Hannu)
Kohalike valimiste keskkonnalubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad
Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse uurimuse järgi on kohalikel valimistel kandideerijad andnud valimiste eel ka linnaliiklusega seotud lubadusi. Vaatluse all olid kuue parlamendierakonna (Keskerakonna, Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide, IRL-i, EKRE ja Vabaerakonna), kahe valimisliidu (Savisaare Liit ja Tartu Heaks) ja Eestimaa roheliste keskkonnalubadused. Enim tähelepanu on lubadustes pööratud linnaliiklusele, eriti ühistranspordi ja kergliikluse teemadele ning rohealadele. Samas ei ole valmislubadustes suudetud keskkonnateemasid siduda ühtseks tervikuks.
Nii Tallinnas kui ka Tartus on antud valimislubadusi, mille järgi peetakse tähtsaks rohealasid, eelkõige lubatakse korrastada parke, lisada pinke, ehitada rattateid ja luua sportimisvõimalusi. Peamiselt nähakse rohealades võimalusi arendada rekreatsiooni, seejuures on jäänud tähelepanuta linnalooduse pakutavad lisaväärtused, näiteks müra, õhusaaste, paduvihmavee ja kuumalainete leevendamine, mis ühtlasi aitab kohaneda kliimamuutusega.
„On tunnustust väärt, et erakondade ja valimisliitude valimisplatvormides on võrreldes eelmiste valimistega palju rohkem keskkonnaga seotud lubadusi,” kommenteerib analüüsi juhendanud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Kaja Peterson. „Kuid selleks, et linnad muutuksid ka praktikas rohelisteks linnadeks, on vaja julgemaid otsuseid autostumise piiramiseks. Selleks tuleb näha ühistransporti, kergliiklust ja rohealasid mitte eraldiseisvalt, vaid ühtse tervikliku süsteemina, mis suudaks pakkuda linnaelanikele tervislikumat elukeskkonda,“ märgib Peterson.
Põhjalikumat ülevaadet keskkonda käsitlevate valimislubaduste analüüsist saab lugeda SEI Tallinn portaalist.
SEI Tallinna keskus
Näitus „Loomulik surm“ tõi tervishoiumuuseumile 2016. aastal Eesti muuseumiauhinna – Muuseumiroti (Autor: Eesti tervishoiumuuseum)
Tervishoiumuuseum kandideerib tähtsale auhinnale
Eesti tervishoiumuuseum on esitatud Euroopa muuseumiakadeemia auhinna kandidaadiks. Akadeemia hindab ajakohastatud ja uuendusliku meelega muuseume. Seekord on auhinna kandidaate 35 muuseumi, Eestist üksnes tervishoiumuuseum. Võitjad selguvad tänavu 30. septembril Skopjes auhinnagalal.
„Renoveeritud muuseum on külastajatele uudsena lahti olnud kolm aastat – selle aja jooksul saadud rahvusvaheline tähelepanu tõestab, et oleme oma meeskonnaga teinud midagi sellist, mida saab ka teistele muuseumidele rahvusvahelisel tasandil eeskujuks tuua. Nominatsioon Euroopa muuseumide akadeemia auhindadele on tore tähelepanu ja ühtlasi vastutus sama hästi jätkata,“ sõnas muuseumi direktor Margus Jurkatam.
Eesti muuseumiühing
Kurekaamera lõhkunud lehm jäi ka ise pildile (Looduskalender.ee)
Lehmad trampisid Matsalu sookurekaamera mutta
Matsalu lahe ümbruses peatub igal sügisel kuni paarkümmend tuhat sookurge. Üks olulisemaid kurgede kogunemispaiku on Põgari-Sassi rand, kus veel eelmise neljapäevani töötas kurekaamera.
Looduskalender.ee teatel kadus kaamera pilt pärast pooletunnist lammutamist. Süüdlane – uudishimulik lehm – jäi ka kaamera pildile.
Kuna mikrofon töötas akutoitel edasi, oli kuulda, et lehm lammutas kaadervärki peaaegu tund aega.
Looduskalender.ee
TASUB OSALEDA
Pühapäeval andsid arstitudengid abi Tartu lastekliiniku kaisuloomahaiglas (Autor: teadlaste öö koduleht)
Teadlaste öö festival vallutab Eesti
29. septembrini kestval 12. teadlaste öö festivalil saab tänavu osaleda rohkem kui 40 kohas üle Eesti. Huvilised saavad viie päeva jooksul osa üle 900 teadusüritusest, mille seas on laboriekskursioonid, teadlaste koolikülastused ja ekskursioonid teaduslaborites.
Esimest korda on kavas lastele mõeldud teaduskohvik. Hulk põnevaid üritusi korraldatakse väljaspool Tallinna, näiteks Läänemaal saab uudistada Haapsalu teadusmessi ja Lõuna-Eestis Polli aiandusuuringute keskuses tutvuda taimeteadlaste tööga.
Leia endale sobiv üritus festivali kodulehelt.
Looduskirjelduse seminarid Tartu loodusmajas: kalad ja linnud
Tartu loodusmaja seminarid on mõeldud loodus- ja kirjandushuvilistele, aga ka asjatundjatele, kes sooviksid mõtiskleda looduse ja kirjanduse üle. Loetakse nii kodumaiseid kui ka maailmakirjanduse kuldvaramusse kuuluvaid tekstikatkendeid ja arutletakse nende üle.
Täna, 27. septembril, räägime Tartu laste- ja noortekirjanduse festivali raames ornitoloog Aire Orulaga lindudest ja Matsalust ilukirjanduses. Üritus algab 18.00.
Korraldajad on Eesti kirjanduse selts ja Tartu loodusmaja.
Ain Kallis (Wikimedia Commons / Hannes Keernik)
Öökulli akadeemia: „Ilm ja poliitika. Poliitika ja kliima“
28. septembril kell 18 on Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias külas Ain Kallis. Arutletakse, kas ja kuidas on vastastikku seotud ilm ja poliitika. Kas ilm mõjutab valimistulemusi?
Eelregistreerida ei ole vaja, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet 5 eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.
Eesti loodusmuuseum
Sibulat ja kala (Wikimedia Commons / KalervoK)
Eesti vabaõhumuuseum peab mihklipäeva ja tutvustab Peipsi-äärset elu
29. septembril on kõikidele prii pääs Eesti vabaõhumuuseumi. Mihklipäev tähistab rahvakalendris suviste õuetööde lõppu ja talviste tubaste toimingute algust. Vabaõhumuuseumis saab uurida, millega meie esivanemad aasta pimedamal ajal tegelesid ja millised tööd pidid kevadeks olema tehtud.
Kava näeb muuseumi kodulehelt.
30. septembril saavad vabaõhumuuseumi külalised osa setude sügisesest suurest peost mihklipäeva kirmasest. Räägitakse setude ja vanausuliste aiandusest ja kalapüügist, õpetatakse hoidistama ja säilitama, tutvustatakse sügisesi piduroogi. Külavainul rõõmustavad silma ja kõrva setu leelokoorid. Vanausuliste folkloori tutvustab ansambel Suprjadki.
Laadalt saab kaasa osta ehtsat Peipsi sibulat ja kala, setu hõrgutisi ning peenemat käsitööd.
Teavet töötubade, kontsertide ja loengute kohta vaata muuseumi kodulehelt.
Männinoorendik (autor: Jüri Pere / RMK)
RMK korraldab Aegviidus noore metsa päeva
RMK korraldab laupäeval, 30. septembril, sarja „Mis on puude taga“ raames Aegviidu lähedal Pillapalu külas noore metsa päeva, kus saab kaasa lüüa metsa eluringi kõige tähtsamas etapis – noore metsa kasvatamises.
Noore metsa päeva üritused algavad kell 11 ja lõpevad kell 14 ühise supisöömisega. Päeva jooksul saab teada, kuidas valmistada istutamiseks ette raielangi pinnast, milliste võtetega hooldada noort metsa, mismoodi kaitsta taimi kahjurite vastu; tutvustatakse kuuseistikuid ja puuliikide seemneid, samuti töövahendeid ja -võtteid, mida metsakasvatuses on aega vältel rakendatud. Osalejatel on võimalus võtta osa sügisistutusest ja näha, milliseid tehnilisi abivahendeid metsas kasutatakse.
Osaleda saab tasuta, kuid palutakse ennast varem kirja panna RMK kodulehe kaudu.
Sookured (Wikimedia Commons / Veljo Runnel)
Loodusõhtu TÜ loodusmuuseumis „Kured lähvad, saatjad seljas“
Loodusõhtul „Kured lähvad, saatjad seljas”, mis algab 4. oktoobril kell 18.00 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46, on kõne all sookurgede liikumine ja rände uurimine.
Sookurgede rändeid on Eesti aladel uuritud juba 150 aastat. Tänu satelliit- ja mobiiljälgimisele saavad teadlased praegusajal infot sookurgede liikumise kohta peaaegu reaalajas. Linnule kinnitatava GPS-saatja abil on soovi korral võimalik meetri täpsusega kindlaks teha, kus lind parajagu viibib, kui kaua peatub, kui kiiresti või kõrgel lendab ja muudki.
Ornitoloog Ivar Ojaste räägib, milliseid põnevaid avastusi on tehtud sookurgede rännet uurides ja milline on uurimistöö argipäev. Loodusõhtu juht on Veljo Runnel.
Loodusõhtu pääse, mille saab osta enne ürituse algust muuseumi kassast, maksab 3 eurot.
Tallinna botaanikaaia õppeklass (autor: Tallinna botaanikaaed / Facebook)
Tallinna botaanikaaia huviring alustab uut hooaega
11. oktoobril alustab üheksandat hooaega Tallinna botaanikaaia huviring „Looduslaps“, kuhu on oodatud botaanikahuvilised 1.–6. klassi õpilased.
Huviringis saab avastada põneva taimemaailma saladusi ja uurida eri loodusvööndite ja kliimavöötmete taimestikku. Ühtlasi õpivad noored tundma Eesti pärismaiseid liike ja meil hästi kohanenud võõrliike. Loomulikult tehakse ka praktilist uurimistööd.
Selle hooaja esimene huviring alustab tööd 11. oktoobril kell 16.00 botaanikaaia loodusmajas. 12.80 eurot maksev aastapilet võimaldab korra kuus võtta osa huviringist ja aasta ringi sissepääsu nii Tallinna botaanikaaeda kui Tallinna loomaaeda.
Loe lisa botaanikaaia kodulehelt.
MAAILMAST
Loorkakk Tyto alba (Wikimedia Commons / Steven Ward)
Kakud kuulevad ka vanaduses teravalt
Kui vananeva inimese kõrvad oleksid sellised nagu loorkakul, poleks kuuldeaparaati vajagi. Nimelt püsib selle hea kuulmisega linnuliigi kõrvakuulmine terav ka kõrges eas, on selgunud ajakirjas Proceedings of the Royal Society B ilmunud uurimuse põhjal.
Imetajatel kipub kuulmine vananedes töntsiks jääma, kuid eakatel lindudel on kuulmislangus väga väike. Loorkakkudel aga ei teki seda peaaegu üldse. Saksamaa Oldenburgi ülikooli teadlased tegid katseid seitsme vangistuses kasvanud eri vanuses loorkakuga. Samuti pandi proovile üks erakordselt vana 23-aastane kakk.
Tehti kindlaks, et väärikas eas öökull kuulis sama hästi kui tema noored liigikaaslased. Uurijad oletavad, et loorkakkude sisekõrva kuulmisrakud suudavad uueneda ja nii püsib lindude kuulmine vanusest hoolimata erk. Nähtus on seda hämmastavam, et loorkakud elavad looduses vaid kolm-neli aastat vanaks.
Samas mängib kuulmismeel jahipidamises suurt rolli: terava kuulmisega kakk saab suurema tõenäosusega endal ja perel kõhu täis. Uurimuse autor Bianca Krumm selgitas aimeportaalile Seeker, et loorkakud kütivad öösiti ja oma kehasuuruse kohta on neil aukartust äratavalt palju poegi. Esimestel päevadel pärast koorumist istub emane pesal ja soojendab abituid poegi. Isaslinnu kohustus on püüda öö jooksul mitukümmend hiirt.
Prügiuputus hakkab poolustele jõudma (Wikimedia Commons / Pablo Clemente-Colon)
Plastikatk on jõudnud Arktikasse
Inglismaa Exeteri ülikooli teatel on polaarekspeditsioonil viibivad teadlased leidnud Põhja-Jäämere jääväljadelt plastitükke. Avastus tehti tuntud polaaruurija Pen Hadow’ ekspeditsiooni käigus. Exeteri ülikooli merebioloogid avastasid polüstüreenitükke piirkondades, mis veel siiani on olnud pidevalt jääga kaetud, lähim maismaa jääb aga sadade kilomeetrite kaugusele. Kaks suurt plastkamakat leiti piirkonnast, kus põhjapooluseni on umbes 1500 kilomeetrit.
Hadow kinnitas, et oma 25 aasta pikkuse polaaruurija karjääri jooksul pole ta kunagi nii kaugel põhjas näinud vedelemas plastitükke.
Leiud teevad keskkonnakaitsjad murelikuks, sest oludes, kus kliima üha soojeneb, liigub tõenäoliselt pooluste suunas veelgi rohkem plasti. Kui jää sulab, vabaneb sealt ilmselt samuti plastitükke. Suuremad tükid hakkavad lagunema ja neist tekib nii-öelda mikroplast: tibatillukesed plastiosad. Veeloomad neelavad neid toidu pähe. Kuna elusolendite ainevahetus ei suuda plasti lagundada, läheb plast toiduahelasse. Samuti tekivad plasti lagunemisel mürgised ained.
Hinnanguliselt hõljub ookeanide pinnakihis praegu vähemalt viis triljonit plastitükki. Plasti on leitud isegi maailmamere kõige sügavamatest kohtadest. Geoloogide hinnangul on plasti nii palju, et tulevikus Maa minevikku uurivad teadlased leiavad seda arvatavasti ka kivististe seast.
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Piret Pappel
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil piret.pappel@gmail.com