Talvine Horisont nuusutab tehisninaga, otsib eestlaste juuri ja sukeldub virutaalmaailma

Kuupäev:

50. aastakäigu viimase Horisondi kaaneloos Ninaga nutiseadmed kirjutab füüsik Raivo Jaaniso pisikestest grafeenist tehisninadest, mille abil saab jälgida õhukvaliteeti. Lisaks on Tartu ülikooli füüsikute loodava tehnoloogia abil võimalik seirata ka inimese hingeõhust pärinevaid või nahalt lenduvaid ühendeid ja seeläbi hinnata tema tervislikku seisundit.
Intervjuus usutleb Horisont seekord Eesti biokeskuse juhti, evolutsioonigeneetik Mait Metspalu.
Me teame, et inimkonna häll on Aafrikas, kust Homo sapiens sapiens eelajaloolisel ajal välja rändas. Kuidas evolutsioonigeneetikud rändava inimese jälgi ajavad ning milliseid uusi kilde on lähiajal juurde saamas eestlaste päritolu valgustav mosaiik? Sellest vestles Metspaluga Helen Rohtmets-Aasa.
Uues numbris ei vaadata mööda ka tänavustest Nobeli teadusauhindadest. Professor Teet Örd tutvustab füüsikas, keemikud Margus Lopp ja Riina Aav selgitavad keemia ning rakubioloogid Toivo Maimets ja Sulev Kuuse omakorda füsioloogia ja meditsiini vallas Nobeliga kroonitud avastuste olemust.
Psühhostimulandid uimastid, mida eesti keeles võib nimetada närviergutiteks on olnud inimkonnale atraktiivsed juba sajandeid. Need on tuntud kui ajukoort aktiveerivad ja psühhomotoorset aktiivsust suurendavad ained. Ehkki psühhostimulandid on ohtlikud, on nende keelustamine tekitanud debatte ja üles puhunud kirgi. Artiklis Psühhostimulandid ja aju  lahkab teemat lähemalt Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.
Madis Vasser, Kristjan-Julius Laak, Jaan Aru panevad looga Virtuaalreaalsusega aju mõistatuste kannul põneva punkti Horisondi ajuteadusele pühendatud populaarsele artiklite sarjale Mõtlemise masinavärk. Tuleb välja, et igapäevaelus eeskätt meelelahutuses kanda kinnitav virtuaalreaalsus pakub teadlasele uusi võimalusi ajuteaduse suurte küsimuste avamiseks.
Horisondi värskes numbris jätkub Kosmosekroonika ja samuti Sõna lugu, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna sasku eesti keelde tulekut. Igameheteaduses kutsutakse valke noppima; Ahhaa! pajatab maailmasõdade pärandist; Huvitavas Venemaas on keisrinna Katariina II võitlus kasakatega; Muuseumipärl tutvustab raadiot, mis töötas kunagi ka põranda all; Dokument kõneleb räägib eestlastest esimese ilmasõja Vene armees. Lisaks saab lugeda kirjanik Kauksi Ülle mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju kõverjoontega kujundite pindalade arvutamisega, ristsõna lahendamisel ning Mälusärus.

Värske digiajakirja leiab meie e-poest.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Narva Keisrivärav –Domenico Trezzini senitundmatu arhitektuuriteos

Tekst: RAGNAR NURK Ükskõik, kuidas hinnata Eesti minekut Põhjasõja tõttu...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...